Ametiühingud on turumajanduse toetajad

29.09. ÄP avaldas noore reformierakondlase Kalev Kallemetsa loo, milles too püüdis ametiühinguid näidata ebavajalikuna kujuteldava steriilse ja kõikehõlmava turumasina kontekstis.

Autor ei saa aru ühiskondlike protsesside mitmetahulisusest ja keerukusest. Ka lihtsatest asjadest, et turg ja ühiskond pole kattuvad mõisted.

Põhiseaduse järgi on Eesti puhul tegu sotsiaalse õigusriigiga. St ei riik ega majandus ei saa olla asjad iseeneses, mõlemad peavad teenima inimesi ja nende heaolu suurendama. Ei piisa kahjuks ainult rahandusstatistika lugemisest. Kriteeriumideks on ka juurdepääs avalikele teenustele ja haridusele, kui suur on vahe rikaste ja vaeste vahel ning elatustase või rahva rahulolu, mida on vaba ühiskond sünnitanud kraadima ametiühingud. Nende loomise õigus on sätestatud paljude riikide põhiseadustes. Ka Eesti omas.

Vaba turg pole alati universaalselt positiivse toimega. Ilma mõistlike piiranguteta võib see olla kohati ohtlik nii sotsiaalsele kui ka looduslikule keskkonnale ehk eesmärgipärase progressi asemel tuua hoopis tagasimineku.

Kapitalistliku tööturu puhul tuvastati see tõsiasi õhtumaades 19. sajandil. Vabaturu tingimustes ühtlaselt kehvenenud töö- ja palgatingimused sünnitasid ühiskonnas erakordseid pingeid.

Samast ajast on arusaam, et tavaline töösuhe ei ole oma olemuselt võrdne ja seda pole võimalik reguleerida formaalselt ainult lepinguvabaduse kontekstist lähtudes. Kui tööandja on sagedasti vaba valima töötingimusi, millega ta tööjõudu palkab, siis töötaja jaoks ahendab kauplemisruumi sunnitud sõltuvus ainsast sissetulekuallikast.

Puhas konkurents tööturul ei tähenda ainult motivatsiooni oma oskuste parandamiseks, vaid hoolitseb ka töötajate elatustaseme languse eest, sest tööd saab see, kes lepib vähemaga. Kui muidu ei pea ettevõtjad dumpingut arendavaks majandusmalliks, siis sotsiaalse dumpingu vastu ei näi neil midagi olevat.

Seepärast on demokraatlik maailm tänaseks harjunud töösuhetes tugevdama nõrgema poole positsiooni avalike piirangutega (tööajapiirangud, alampalk) ja lubama kollektiivseid läbirääkimisi, kus pooled on varustatud võrdse juriidilise arsenaliga. Et üks ei saaks teist ära kasutada ja et ei tööandjad ega töötajad tunneks ennast allasurutuna.

Noored Mõõdukad julgevad väita, et ametiühingud aitavad pehmendada vabaturu negatiivseid kaasmõjusid, olles pigem mõõdutundliku turumajanduse vaiksed toetajad kui veendunud vastased.

Enamgi, tööandjate ja ametiühingute partnerlus, mida teadlikumad põhjanaabrite ettevõtted eesotsas Nokiaga kasutavad, on suurendanud töötajate motivatsiooni ning taganud ettevõttele üha suurema edu. Ainult selline lähenemine tagab ka Eesti majandusele püsiva arengu.