Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametiühingud on turumajanduse toetajad

    29.09. ÄP avaldas noore reformierakondlase Kalev Kallemetsa loo, milles too püüdis ametiühinguid näidata ebavajalikuna kujuteldava steriilse ja kõikehõlmava turumasina kontekstis.
    Autor ei saa aru ühiskondlike protsesside mitmetahulisusest ja keerukusest. Ka lihtsatest asjadest, et turg ja ühiskond pole kattuvad mõisted.
    Põhiseaduse järgi on Eesti puhul tegu sotsiaalse õigusriigiga. St ei riik ega majandus ei saa olla asjad iseeneses, mõlemad peavad teenima inimesi ja nende heaolu suurendama. Ei piisa kahjuks ainult rahandusstatistika lugemisest. Kriteeriumideks on ka juurdepääs avalikele teenustele ja haridusele, kui suur on vahe rikaste ja vaeste vahel ning elatustase või rahva rahulolu, mida on vaba ühiskond sünnitanud kraadima ametiühingud. Nende loomise õigus on sätestatud paljude riikide põhiseadustes. Ka Eesti omas.
    Vaba turg pole alati universaalselt positiivse toimega. Ilma mõistlike piiranguteta võib see olla kohati ohtlik nii sotsiaalsele kui ka looduslikule keskkonnale ehk eesmärgipärase progressi asemel tuua hoopis tagasimineku.
    Kapitalistliku tööturu puhul tuvastati see tõsiasi õhtumaades 19. sajandil. Vabaturu tingimustes ühtlaselt kehvenenud töö- ja palgatingimused sünnitasid ühiskonnas erakordseid pingeid.
    Samast ajast on arusaam, et tavaline töösuhe ei ole oma olemuselt võrdne ja seda pole võimalik reguleerida formaalselt ainult lepinguvabaduse kontekstist lähtudes. Kui tööandja on sagedasti vaba valima töötingimusi, millega ta tööjõudu palkab, siis töötaja jaoks ahendab kauplemisruumi sunnitud sõltuvus ainsast sissetulekuallikast.
    Puhas konkurents tööturul ei tähenda ainult motivatsiooni oma oskuste parandamiseks, vaid hoolitseb ka töötajate elatustaseme languse eest, sest tööd saab see, kes lepib vähemaga. Kui muidu ei pea ettevõtjad dumpingut arendavaks majandusmalliks, siis sotsiaalse dumpingu vastu ei näi neil midagi olevat.
    Seepärast on demokraatlik maailm tänaseks harjunud töösuhetes tugevdama nõrgema poole positsiooni avalike piirangutega (tööajapiirangud, alampalk) ja lubama kollektiivseid läbirääkimisi, kus pooled on varustatud võrdse juriidilise arsenaliga. Et üks ei saaks teist ära kasutada ja et ei tööandjad ega töötajad tunneks ennast allasurutuna.
    Noored Mõõdukad julgevad väita, et ametiühingud aitavad pehmendada vabaturu negatiivseid kaasmõjusid, olles pigem mõõdutundliku turumajanduse vaiksed toetajad kui veendunud vastased.
    Enamgi, tööandjate ja ametiühingute partnerlus, mida teadlikumad põhjanaabrite ettevõtted eesotsas Nokiaga kasutavad, on suurendanud töötajate motivatsiooni ning taganud ettevõttele üha suurema edu. Ainult selline lähenemine tagab ka Eesti majandusele püsiva arengu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Täna lõppeb DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine
Läti finantsettevõtte DelfinGroupi aktsiaid saab 1,44eurose hinnaga märkida veel täna poole neljani õhtul.
Läti finantsettevõtte DelfinGroupi aktsiaid saab 1,44eurose hinnaga märkida veel täna poole neljani õhtul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riviani aktsia tõusis tugevate müüginumbrite avaldamise toel järsult

Olulisemad lood

USA tänavune julgeolekuabi Eestile tõusis 140,5 miljoni dollarini
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.