• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väikefirma valik ? õigel platvormil tarkvara

    Selleks, et valida õiget majandustarkvara, on vaja teada, millisele ettevõttele on tarkvara mõeldud, milline platvorm valida ja mida on Eesti turul saada.
    Milline on väikeettevõte? Selles küsimuses on olemas teatavaid eriarvamusi, kuid viimastel aastatel on need seisukohad Eestis ühtlustunud. Lähtuda saame kolmest põhinäitajast:
    - töötajate arv 20?100;
    (raamatupidamis)programmi kasutajate arv 3?10;
    käive 10?75 miljonit krooni.
    Selline klassifikatsioon on tinglik, kuid annab enamikule selle grupi ettevõtetele võimaluse määratleda, milliste programmidega tutvumist alustada.
    Millised on tehnoloogilised platvormid? Võime need jagada kaheks:
    - fail-serverlahendused
    klient-serverlahendused.
    Need kaks gruppi erinevad teineteisest eelkõige süsteemi andmete teenindamise jõudluse ja võrgus töötamise stabiilsuse poolest. Klient-serverlahendid tagavad ka hea andmete samaaegse kasutuse ostetud litsentside ulatuses. Samas tuletan meelde Tiiu Lumbergi ja Priit Raspeli ühes 1996. aasta artiklis väljendatud seisukohta, mis on ajakohane ka täna: ?Kui turul pakutav rakendustarkvara öeldakse olevat klient-serverplatvormil, on oluline, kas ta toetub nimeka tootja soliidsele alussüsteemile. Kui mitte, võib olla tegemist firma enda loodud serveritarkvaraga ? siin tuleb ostjal arvestada tulevikus suletuse ja suuremate riskidega.?
    Milliseid tooteid pakutakse?
    - Finantsraamatupidamine. Fail-serverlahendustest on Eestis esindatud VERP, SAF, Taavi, RV-Soft jt. Klient-serverlahendustest on esindatud Tresoor, Office 2 ja Hansa Raama. Uutena vajavad märkimist veel ACCPAC Internationali tooted ACCPAC Discovery ja Small Business Series. Nendest Tresoori ja ACCPACi tooted toimivad SQLi andmebaasil. Office 2 ja HansaRaama kasutavad tootjafirmas väljaarendatud andmebaasisüsteemi.
    Kulude arvestus. Väikefirmade raamatupidamisprogrammide standardkomplektis üldjuhul tootmiskulude arvestust pole, kuigi suuremates Eesti väikefirmades (töötajaid 50?100, kasutajaid 6?10) oleks neid vaja. Kulude arvestamise tarkvara on tulenevalt protseduuride automatiseerimise keerukusest korporatiivtaseme tarkvara ja vastava hinnaga.
    Finantsplaneerimine. Väikefirmal on võimalus kasutada Primavista uusi programme, mille hinnad on alates septembrist väikefirmadele sobivad.
    Muu majandustarkvara. Spetsiaalselt väikefirmale muud majandustarkvara meil praktiliselt müügil pole. Kuid edukamad saavad kasutada korporatiivtaseme spetsiaaltarkvara, ka müügianalüüsi ja kliendihaldust.
    Autor: Arvi Kärner
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.