• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Välisbörsidelt aktsiate soetamine nõuab võõrkeeleoskust

    Ühispank oma interneti-panga kaudu välisaktsiad ei paku. Hansapanga netipangas saab kaubelda mõnekümne Soome, Rootsi, Balti, Vene ja Ida-Euroopa aktsiaga. Telefoni teel tehinguid tehes on valik suurem, kuid ka teenustasud kopsakamad. Suure uuendusena Eesti virtuaalmaaklerteenuse pakkumisena võib tuua investeerimispanga LHV maaklerteenuse LHV Direct, mis toob Eesti investorini praktiliselt kõik USAs kaubeldavad pea 10 000 aktsiat ja ADRi, mille kujul on esindatud enamik maailma tuntud ettevõtete aktsiaid.
    Ühendriikide maaklerfirmad on keskendunud oma turul kaubeldavate aktsiate pakkumisele, välisturgude aktsiaid ei ole ? juhul kui need pole kaubeldavad ADRidena.
    Saksa maaklerfirmad on vaatamata Saksa turu suurusele paindlikumad, vahendades suuremat valikut eri aktsiaturgude aktsiaid.
    Meie lähinaabrite Soome ja Rootsi aktsiaid pakuvad seoses nende turgude väiksusega vaid osa maaklereid. Consors ja Direkt Anlage Bank võimaldavad Põhjamaade aktsiaturu maakleriteenust ? kuid mitte reaalajakurssidega. Kes tahab Skandinaavia aktsiatega reaalajas kaubelda, võiks mõelda Comdirecti teenuse peale. Deutsche Banki tütarfirma Brokerage24 pakub Rootsi aktsiaid interneti vahendusel, Soome aktsiaid paraku mitte.
    Välismaal aktsiatehinguid otse tehes tuleb arvestada keerulisema kontoavamisprotseduuriga.
    Maakleri valimine
    Selleks et hakata kasutama välismaist maaklerfirmat, tutvu kõigepealt firma taustaga, sest maaklerfirma valikul tehtud viga võib edaspidi väga kalliks maksma minna.
    Konto avamine
    Välismaal tehingute tegemiseks tuleb kõigepealt avada maaklerfirmas väärtpaberikonto ning tavaliselt ka pangakonto. Kõik maaklerfirmad pole pangad ning nad võivad eelistada konkreetseid panku. Seetõttu on soovitatav esmalt maaklerilt uurida, millistes pankades on kõige lihtsam välismaalastel kontot avada ning edaspidi arveldustehinguid teha.
    Vaatamata enamikes maaklerfirmades ja pankades pakutavale võimalusele avada konto interneti vahendusel kehtib see tavaliselt asukohamaa eraisikutele, mistõttu Eesti investor peab pahatihti arvestama posti teel konto avamisega nii pangas kui maaklerfirmas või suisa kohapeal käimisega, et tõestada oma isikut ning dokumente. Sel juhul on soovitatav lasta endale kõigepealt kontoavamispaberid postiga koju saata, et need juba enne maaklerfirma külastamist ära täita.
    Tehingute sooritamine
    Kui konto on avatud ja paroolid saadud, võib hakata pärast raha ülekandmist väärtpabereid ostma ja müüma. Maaklerite teenused varieeruvad nii kvaliteedilt kui hinnalt oluliselt, leida võib nii Eesti maakleritest odavamaid kui kallimaid teenustasusid.
    Teenustasud
    Lisaks teenustasudele tuleb veel arvestada väärtpaberidepookonto tasudega ning ülekandekuludega. Ka pangad võivad võtta teenustasusid rahakonto omamise ning ülekannete eest.
    Turuinfomatsiooni hankimine
    Välismaaklerite plussiks võib pidada head informatsiooni kättesaadavust oma maa ettevõtete ja aktsiate ning turu kohta, mis eeldab muidugi asukohamaa keele valdamist.
    Eesti aktsiatesse investeerivad need, keda on lisaks soovile raha teenida õnnistatud rohke kannatusega ja paraja annuse patriotismiga. Hoolimata turu ebalikviidsusest ja sagedastest mõõnaperioodidest on paremad Eesti aktsiad paari aastaga oma hinnas kahekordistunud. Sama kordumist võib nentida ka järgmise kahe aasta möödudes.
    Soome ja Rootsi aktsiatesse ? enamasti umbes-täpselt kolme neist ? investeerivad need kaasmaalased, kes on lugenud, kui rikkaks on saanud Nokiat ja Ericssoni ostnud investorid. Õnnelikumad võtsid kasumit õigeaegselt ja ülejäänud lasevad kahjumitel lootuses turu pöördumisele (mis tõesti lähema poole aasta jooksul toimub) kasvada.
    Need eestlased, kes on USA turule investeerinud pikemat aega, võivad olla oma tüübilt küllalt edukad investorid. Lähiminevikust Eestist saadud õppetunde silme ees hoides on sellised investorid üsna ettevaatlikud, eeldades vaikimisi, et ?ükskord ta kukub niikuinii?. Samuti oskavad nad oma raha kukkuvatest positsioonidest õigeaegselt välja tõmmata ja hoida alles kasumeid toovaid aktsiaid. Pikaajalisest investeerimisest ja kumulatiivsest tootlusest on need investorid väga hästi teadlikud.
    Sellegipoolest ei saa ma aru inimestest, kellel on pikaajalisi sääste ja kes üldse ei investeeri väärtpaberitesse. Kõik pikaajalised argumendid kõnelevad väga selgelt selle kasuks ja negatiivsed kogemused tuleb vastu võtta nii, nagu ma neid nimetasin: kogemused. Neid on investoril siis järelikult juba rohkem ja kas keegi tõesti arvab, et õppimisele kulunud raha on maha visatud?
    Välisbörsidel on valikuvõimalus võrreldamatult suurem Eesti väärtpaberiturul pakutavast. Teisalt nõuab sealsete turgude jälgimine palju rohkem aega. Teenida võib välisbörsidel tänu suuremale valikule ja mastaabiefektile rohkem, aga loomulikult ei kao ka riskid. Klientidele soovitame valdavalt USA ja Lääne-Euroopa, üksikute eranditega ka Kagu-Aasia aktsiaid.
    Vaid uudiseid lugedes on raske saada terviklikku pilti kompaniist või regioonist, tipptegijate (nt Morgan Stanley, Merrill Lynch,) analüüsid on üsna kallid. Lisaks võrgus liikuvatele analüüsidele leiab huvitavaid mõtteid ka internetifoorumitest.
    Internetimaaklerite teenuste hinnakirjad on väga erinevad. Siiski võib maksta kvaliteetsema teenuse eest rohkem kui hiljem kaotatud raha tagasi nutta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Kinnisvaraekspert: on neid, kes varem oleks kodulaenu saanud, aga nüüd enam mitte
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.