Ühispank oma interneti-panga kaudu välisaktsiad ei paku. Hansapanga netipangas saab kaubelda mõnekümne Soome, Rootsi, Balti, Vene ja Ida-Euroopa aktsiaga. Telefoni teel tehinguid tehes on valik suurem, kuid ka teenustasud kopsakamad. Suure uuendusena Eesti virtuaalmaaklerteenuse pakkumisena võib tuua investeerimispanga LHV maaklerteenuse LHV Direct, mis toob Eesti investorini praktiliselt kõik USAs kaubeldavad pea 10 000 aktsiat ja ADRi, mille kujul on esindatud enamik maailma tuntud ettevõtete aktsiaid.

Ühendriikide maaklerfirmad on keskendunud oma turul kaubeldavate aktsiate pakkumisele, välisturgude aktsiaid ei ole ? juhul kui need pole kaubeldavad ADRidena.

Saksa maaklerfirmad on vaatamata Saksa turu suurusele paindlikumad, vahendades suuremat valikut eri aktsiaturgude aktsiaid.

Meie lähinaabrite Soome ja Rootsi aktsiaid pakuvad seoses nende turgude väiksusega vaid osa maaklereid. Consors ja Direkt Anlage Bank võimaldavad Põhjamaade aktsiaturu maakleriteenust ? kuid mitte reaalajakurssidega. Kes tahab Skandinaavia aktsiatega reaalajas kaubelda, võiks mõelda Comdirecti teenuse peale. Deutsche Banki tütarfirma Brokerage24 pakub Rootsi aktsiaid interneti vahendusel, Soome aktsiaid paraku mitte.

Välismaal aktsiatehinguid otse tehes tuleb arvestada keerulisema kontoavamisprotseduuriga.

Selleks et hakata kasutama välismaist maaklerfirmat, tutvu kõigepealt firma taustaga, sest maaklerfirma valikul tehtud viga võib edaspidi väga kalliks maksma minna.

Välismaal tehingute tegemiseks tuleb kõigepealt avada maaklerfirmas väärtpaberikonto ning tavaliselt ka pangakonto. Kõik maaklerfirmad pole pangad ning nad võivad eelistada konkreetseid panku. Seetõttu on soovitatav esmalt maaklerilt uurida, millistes pankades on kõige lihtsam välismaalastel kontot avada ning edaspidi arveldustehinguid teha.

Vaatamata enamikes maaklerfirmades ja pankades pakutavale võimalusele avada konto interneti vahendusel kehtib see tavaliselt asukohamaa eraisikutele, mistõttu Eesti investor peab pahatihti arvestama posti teel konto avamisega nii pangas kui maaklerfirmas või suisa kohapeal käimisega, et tõestada oma isikut ning dokumente. Sel juhul on soovitatav lasta endale kõigepealt kontoavamispaberid postiga koju saata, et need juba enne maaklerfirma külastamist ära täita.

Kui konto on avatud ja paroolid saadud, võib hakata pärast raha ülekandmist väärtpabereid ostma ja müüma. Maaklerite teenused varieeruvad nii kvaliteedilt kui hinnalt oluliselt, leida võib nii Eesti maakleritest odavamaid kui kallimaid teenustasusid.

Lisaks teenustasudele tuleb veel arvestada väärtpaberidepookonto tasudega ning ülekandekuludega. Ka pangad võivad võtta teenustasusid rahakonto omamise ning ülekannete eest.

Välismaaklerite plussiks võib pidada head informatsiooni kättesaadavust oma maa ettevõtete ja aktsiate ning turu kohta, mis eeldab muidugi asukohamaa keele valdamist.

Eesti aktsiatesse investeerivad need, keda on lisaks soovile raha teenida õnnistatud rohke kannatusega ja paraja annuse patriotismiga. Hoolimata turu ebalikviidsusest ja sagedastest mõõnaperioodidest on paremad Eesti aktsiad paari aastaga oma hinnas kahekordistunud. Sama kordumist võib nentida ka järgmise kahe aasta möödudes.

Soome ja Rootsi aktsiatesse ? enamasti umbes-täpselt kolme neist ? investeerivad need kaasmaalased, kes on lugenud, kui rikkaks on saanud Nokiat ja Ericssoni ostnud investorid. Õnnelikumad võtsid kasumit õigeaegselt ja ülejäänud lasevad kahjumitel lootuses turu pöördumisele (mis tõesti lähema poole aasta jooksul toimub) kasvada.

Need eestlased, kes on USA turule investeerinud pikemat aega, võivad olla oma tüübilt küllalt edukad investorid. Lähiminevikust Eestist saadud õppetunde silme ees hoides on sellised investorid üsna ettevaatlikud, eeldades vaikimisi, et ?ükskord ta kukub niikuinii?. Samuti oskavad nad oma raha kukkuvatest positsioonidest õigeaegselt välja tõmmata ja hoida alles kasumeid toovaid aktsiaid. Pikaajalisest investeerimisest ja kumulatiivsest tootlusest on need investorid väga hästi teadlikud.

Sellegipoolest ei saa ma aru inimestest, kellel on pikaajalisi sääste ja kes üldse ei investeeri väärtpaberitesse. Kõik pikaajalised argumendid kõnelevad väga selgelt selle kasuks ja negatiivsed kogemused tuleb vastu võtta nii, nagu ma neid nimetasin: kogemused. Neid on investoril siis järelikult juba rohkem ja kas keegi tõesti arvab, et õppimisele kulunud raha on maha visatud?

Välisbörsidel on valikuvõimalus võrreldamatult suurem Eesti väärtpaberiturul pakutavast. Teisalt nõuab sealsete turgude jälgimine palju rohkem aega. Teenida võib välisbörsidel tänu suuremale valikule ja mastaabiefektile rohkem, aga loomulikult ei kao ka riskid. Klientidele soovitame valdavalt USA ja Lääne-Euroopa, üksikute eranditega ka Kagu-Aasia aktsiaid.

Vaid uudiseid lugedes on raske saada terviklikku pilti kompaniist või regioonist, tipptegijate (nt Morgan Stanley, Merrill Lynch,) analüüsid on üsna kallid. Lisaks võrgus liikuvatele analüüsidele leiab huvitavaid mõtteid ka internetifoorumitest.

Internetimaaklerite teenuste hinnakirjad on väga erinevad. Siiski võib maksta kvaliteetsema teenuse eest rohkem kui hiljem kaotatud raha tagasi nutta.