Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Oslo börs läheb peagi erastamisele (intervjuu Oslo börsi asepresidendiga)
Intervjuu Põhjamaade börside liitu Norex kuuluva Oslo börsi asepresidendi Nils Vogtiga.
Miks olete siin Tallinnas investeerimismessil?
Selleks, et anda Eesti turule Norexi kohta informatsiooni. Balti riikide börsid liituvad Norexiga lähima 9 kuu jooksul. 2001. aasta septembriks peaks liitumine olema lõppenud.
Mida see Eesti jaoks tähendab?
See tähendab, et Tallinna börs on ühises liidus kõigi Norexi liikmetega: Kopenhaageni börsi, Oslo börsi, Stockholmi börsi ja Reykyaviki börsiga. See tähendab sama platvormi ja lihtsamat ligipääsu ning samu reegleid. See tähendab, et maakler Londonis saab kaubelda ühtviisi kõigi liitu kuuluvatel börsidel noteeritud aktsiatega.
See on ühine kauplemiskeskkond. Investorile tähendab see ühte turgu vaatamata eri börsidele.
Olete te teadlik, et Eestis on börsil noteeritud väga vähe firmasid?
Jah, teame. Ent alliansiga liitumine peaks Tallinna börsi investoritele atraktiivsemaks muutma. Paljud investorid on huvitatud just väikestest alustavatest firmadest. Oslo börsil on näiteks noteeritud palju väikseid firmasid.
Mida tähendab Balti börsidele liitumine Norexiga?
See tähendab eelkõige reeglite ülevõtmist. Tallinna börs peaks sellega hakkama saama 2001. aasta suveks. Samad reeglid peaks turu atraktiivsemaks muutma.
Kas eestlastel on siis lihtsam välismaale investeerida?
Jah, sest ka Eesti maaklerid saavad liidus olevate börside liikmeteks.
Kas see muudab kauplemise eestlastele kallimaks?
Igale turule jäävad oma hinnad. Norexil on üks kauplemismootor ja kõik börsid kasutavad sama tehnoloogiat. See peaks hinnad alla tooma. Sellest saab kasu iga investor.
Näiteks Norras on minimaalne tasu aktsiatehingu eest 100 Norra krooni, see on ligi 200 Eesti krooni. See käib üle interneti tehtud tehingute kohta.
Kirjeldage investeerimistegevust Norras.
Norras on üks valitsuse pensionifond ja lisaks kindlustab pensioni tööandja. Kuna aga vanemaid inimesi tuleb järjest juurde, kardetakse, et valitsuse fondist enam ei piisa ja inimesed panevad raha erafondidesse. Kuna valitsuse fondi laekub raha nafta müügist ja naftat jätkub veel 30 aastaks, siis käib praegu väitlus kas kasutada naftast saadavat raha endistviisi pensionide maksmiseks või hoida see raha alles.
Kui palju on Norras erainvestoreid?
Norras pole palju eraisikutest investoreid, alla 25%. Põhiliselt hoiavad inimesed oma raha pangaarvetel või kinnisvaras. Aktsiainvesteeringutest 8% on eraisikute osa, 15% moodustavad fondid ja 30% omavad välismaalased. Ülejäänud kuulub suures osas valitsusele.
Ent viimasel ajal on eraisikute aktiivsus kasvanud, ometi pole see nii suur kui näiteks Rootsis.
Miks on Rootsis suurem aktiivsus?
Seal on head suured ettevõtted, mis on atraktiivsed. Seal on ka investeerimisel pikemad traditsioonid ja noteeritud on rohkem aktsiaid.
Kuidas teile tundub, kas inimesed siin teavad piisavalt Norexist?
Jah, vähemalt sellest nimest olid eile üliõpilased kuulnud. Ilmselt on neile loengus sellest räägitud.
Olete te ise investeerinud aktsiatesse?
Jah olen, aga ma ei saa nendega Norras kaubelda.
Siis tea peate neid siit Tallinnast ostma, näiteks Hansapanka?
Jah, aga ma ei tea siinsetest aktsiatest kahjuks midagi.
Ilmselt saan ma investeerida juba järgmise aasta esimeses kvartalis, sest Norex läheb siis erastamisele ja selleks korraldatakse IPO. Siis saan ka mina investeerida.