Uut elamispinda otsides seistakse sageli küsimuse ees, kas uus korter või maja osta või võtta see hoopiski üürile. Kui on plaan minna teise linna aastaks-paariks õppima, siis ei ole kindlasti mõtet hakata läbima korteri otsimise ja laenu võtmise kadalippu.

Kui sissetulek ei võimalda laenu võtta, tuleb ostmise asemel otsustada üürimise kasuks. Ostmisest loobuda või seda edasi lükata tasub ka juhul, kui on oodata majandusliku seisukorra märgatavat paranemist ? sissetulekute kasvu järel võivad kasvada soovid ja nõudmised.

Kui perekonnas on ette näha suurenemist või vähenemist, siis peab kinnisvara soetamise puhul sellega arvestama. Eriti vastutustundetu nii enda kui ka kaaskondlaste ees on kinnisvara osta ebastabiilsete peresuhete puhul ? näiteks kui võib oodata lahutust.

Eluasemelaenu intressid on tulumaksuvabad. Üürimise puhul selliseid soodustusi ei ole.

Kas dilemma ees seisja elustiil üldsegi sobib majaomanikuks olemisega? Omand toob kaasa kohustused tagada läbi mõtestatud hooldus- ja haldustegevuse maja ehk investeeringu väärtuse säilimine ja suurenemine.

Üürikorterist võib omanik üürniku välja ajada. Kuigi see ei ole elamuseadust järgides just kõige kergem, siis praktikas see tihtipeale just niimoodi juhtub. Ostetud kodu peab tagama stabiilsuse ja turvatunde tuleviku suhtes, mida üürikorter ei pruugi pakkuda.

Kodu ostmist tuleb vaadelda kui investeeringt, mis peab olema tulus. Kinnisvarainvesteeringud on teatavasti väheriskantsed ja sellest tulenevalt ka madalama tulumääraga. Riskialtimal inimesel, kel on raha paigutamiseks tulusam projekt, tasub tõenäoliselt otsustada kodu üürimise kasuks, et investeerida olemasolev raha suuremat kasumit tootma.

Üürimine või ostmine on valik, mis tehakse aastakümneteks ja targem on siin mitte tormata.