Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Looduslik korkplaat sobib seina ja põrandale
Korkplaati toodetakse korgitamme koorest. Kuna pärast puu koorimist kasvatab tamm endale üheksa aasta jooksul uue koore ümber, siis on tegemist taastuva ressursiga. Näiteks Portugalis kasvatatavad tööstuslikud korgitammed annavad 30% maailma korgitoodangust.
Korkplaadi tootmiseks tammekoor kõigepealt keedetakse, siis selekteeritakse välja kork, millest tehakse veinipudeli korke, millest dekoratiivset korgispooni. Ülejäänud purustatakse, põletatakse ja kuumutatakse ning lõpuks valmivad erineva suuruse ja paksusega isolatsiooniplaadid.
Kuna kork on rakkude kogumik, kus on kombineeritud minimaalselt tahket materjali ning maksimaalselt õhku, siis on teisisõnu tegemist rakkudest plaadiga. Korgist isolatsiooniplaat on vastupidav, ei kaota aja jooksul oma isolatsiooniomadusi ega ole ka pinnaseks hallitusseene kasvamisele.
Argo Lindpere aktsiaseltsist Arxel toob välja kaks peamist lähenemist korkplaadi kasutamisel. ?Paisutatud korgist plaat on väga hea heliisolaator, mis sobib kas või lärmakate naabrite melu tõkestamiseks. Korkplaat liimitakse seina ning pärast pahteldamist võib sinna tapeedi peale kleepida. Olen ka kuulnud, et praegu väga populaarne feng shui kodukujundamise õpetus leiab, et kork blokeerib maa seest tulevad halvad mõjud,? lisab Lindpere, unustamata siiski öelda, et feng shui teooria tõelevastavust selles osas ta kommenteerida ei oska.
Lindpere sõnul pole paisutatud korgist isolatsiooniplaatide kasutamine Eestis veel eriti levinud. ?Möödunud aastal valminud Kristiine Keskuses paigaldati traforuumide betoonpõranda alla korkplaadid, et takistada vibratsiooni edasikandumist mööda konstruktsioone. Kuid Kristiine Keskuse arhitektid olid itaallased, kellele kork on ammu tuntud materjal,? nendib Lindpere.
Korkplaadi paigaldamisel tuleb olla väga hoolikas ning vältida helisildade tekkimist, vastasel korral plaat efekti ei anna.
Lindpere soovitab ka asjatundjaga nõu pidada ja selgeks teha, mida üldse saavutada tahetakse ? kas soovitakse heli neelata või hoopis isoleerida.
?Näiteks OÜ Filmimees stuudio lakke panime paisutatud korgist isolatsiooniplaadid ? kui varem kajas hääl tühjas kiviseintega ruumis vastu, siis pärast enam kajaefekti ei olnud,? jagab Lindpere kogemusi.