Looduskaitsjate huvid pole suitsukate

Lugedes viimase nädala ÄPd jääb mulje, nagu oleks ÄP võtnud ette rünnaku täidesaatva võimu põhiseaduslike ülesannete ja kodanike ühenduste seadusliku tegevuse vastu.

Undva vaidlus käib õiguslikul pinnal, kohtus on vaidlustatud Undva sadama detailplaneeringu kehtestamine. Antud juhul võtab ÄP endale kohtu rolli ning riskib võimaliku ebaseadusliku käitumise toetamisega.

Eesti on liitunud Bioloogilise Mitmekesisuse Kaitse konventsiooniga, Eestis kehtivad seadused, mis näevad mahukate projektide puhul ette protseduure nende keskkonnamõjude minimeerimiseks.

Looduskaitsjate meelest pole süvasadama surumisel Undvasse arvestatud kehtivate õigusaktidega. Lisaks on sellistel puhkudel maailmas kasutusel ettevaatuse printsiip, mille kohaselt ei pea ehituse peatamiseks tingimata surmkindlalt tõestama kahjulikku keskkonnamõju. Piisab tulevikus keskkonnale tekkida võivast ohust. Eesti keskkonnastrateegia kohaselt ei tohi otsuseid langetada enne, kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju pole selge.

Looduskaitsjad pole kunagi vaidlustanud Saaremaa süvasadama vajalikkust, küsimus on kohavaliku ja ehituse vastavuses Eesti Vabariigi seadustele. Kohavalikuks ei piisa ainult finantsargumentidest, vaid tuleb seaduste järgi arvestada mõjusid loodusele ja kohalikele elanikele ning seejärel leida optimaalne variant. Kuigi kohavaliku protseduuris on olnud puudujääke, ei tähenda see kohavaliku vajalikkuse kahtluse alla seadmist tervikuna. ÄP väide, et Undvale alternatiive pole, kõlab fundamentalistlikult ja jätab kõrvale võimaluse seaduse järgimiseks sadama koha valikul.

Looduskaitsjate huvid ei ole suitsukate ärihuvidele, pigem on see nii ÄP-l, kelle artiklid langesid ajale vahetult enne uue asukoha valiku ekspertiisi ilmumist.

Kuigi looduskaitsjate seisukohad võivad kattuda mõne ärigrupeeringu huvidega, ei tähenda see kinnimaksmist. Looduskaitsjad ei ole võimalike konkureerivate ärihuvidega kuidagi seotud.

Tahame ÄPle tutvustada terviklikku lähenemist kapitalile, mille kohaselt koosneb kapital inim-, loodus- ja finantskapitalist, kusjuures viimane on kõige väiksema tähtsusega, sest ilma inimeste ja ökosüsteemita ei ole rahal kuigi suurt mõtet. Keskendudes kitsalt finantskapitaliga toimuvale, eksitab ÄP ka oma lugejaid, sest pikaajalise äriedu tagab kapitali kompleksne suurendamine.

Teeme ÄPle ettepaneku asutada koos ELFiga Regionaalse Äriidee Fond. Fond toetaks maapiirkondade ettevõtlusalgatusi eelpooltoodud tervikliku maailmavaate alusel, arvestades säästva arengu põhimõtteid.