Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti võttis endale uusi kohustusi inimõiguste kaitses
Eesti justiitsminister Märt Rask kirjutas laupäeval Roomas alla Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokollile, millega riigid võtavad endale kohustuse vältida igasugust diskrimineerimist mis tahes tunnuste alusel, kirjutab Postimees.
Samal päeval, 4. novembril, möödus 50 aastat Euroopa inimõiguste konventsiooni allakirjutamisest, ja selle tähistamiseks korraldas Euroopa Nõukogu praegune eesistujamaa Itaalia Roomas ministrite tasemel konverentsi, kus muu hulgas kirjutatigi alla ka uus, 12. lisaprotokoll.
Protokollis on öeldud, et 'seaduses sätestatud õiguste kasutamine tagatakse ilma mingi diskrimineerimiseta selliste tunnuste alusel nagu sugu, rass, nahavärvus, keel, usutunnistus, poliitilised või muud veendumused, rahvuslik või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik, sünni- või mõni muu seisund'.
Lisatud on, et 'kedagi ei tohi diskrimineerida riigivõimu esindaja poolt esimeses lõikes nimetatud alusel'.
Euroopa Nõukogu liikmesriikide kodanikud võivad nüüd pöörduda inimõiguste kohtusse alati, kui nad tunnevad, et nende õigusi on ahistatud ülalloetletud põhjustel, endiselt aga jääb tingimuseks, et enne on läbi käidud siseriiklikud kohtuinstantsid.