Rask lubab tasuta õiguskaitse jätkumist

Valitsus otsustas eile justiitsministeeriumile eraldada 2 miljonit krooni riigi poolt tasutava õigusabi kulude katteks, mis on vähem kui pool taotletud 4,43 miljoni kroonisest summast. Tänavu kaheksa kuuga on tasuta õigusabiks eelarves ettenähtud 13,27 miljonist kroonist juba 12,2 miljonit krooni ära kasutatud.

Raski sõnul oli valitsuse reservist taotletud summa arvestuslik ning tulenes sellest, et tänavu on tasuta õigusabiks kulunud keskmiselt 1,5 miljonit krooni kuus. Rask lisas samas, et eraldatud summaga aasta lõpuni välja ei tule.

?Mis parata, see on kohtumõistmise kiirenemise varjukülg,? ütles Rask, viidates kahele kulu kasvu komponendile ? kohtulahendite arvu suurenemisele ning isikute arvu kasvule, kes pole võimelised kohtus kaitse eest tasuma.

Kuna justiitsministeerium ei saanud taotletud summat, siis jääb Raski sõnul võlgnevus järgmise aasta eelarvesse. Samas on eelarves ligi 600 000kroonine jääk eelmisest aastast.

Raski hinnangul oleks tegelikult vaja kohtumenetlust veelgi kiirendada, mis omakorda nõuaks veelgi lisaressursse.

Advokatuuri juhatuse peasekretäri Rein Kiviloo sõnul võimaldab lisaraha osaliselt välja maksta advokaatide töötasusid ja kustutada vanu võlgu. ?Hea, et niigi palju tuli,? tõdes Kiviloo. ?Põhimõtteliselt on meil praegu kõik raha otsas.?

Kiviloo sõnul oli juba aasta alguses selge, et riigi poolt tasutavaks õigusabiks määratud 13,3 miljoni krooniga tänavu välja ei tule. Eelmisel ja üle-eelmisel aastal ulatus näiteks vastav summa 18 miljoni kroonini. ?Kuritegevus pole meil nii palju vähenenud, samuti pole kohtumõistmine kiirenenud ? lihtsalt raha on vähem,? märkis ta.

Viimastel aastatel on kasvanud tasuta õigusabi kasutamine tsiviil- ja haldusasjade korral, kriminaalasjade puhul tuleneb tasuta kaitse tagamine niikuinii põhiseadusest.

Raski sõnul on see üldeuroopalik lähenemine, et vähekindlustatud elanikkonnakihile tagatakse õiguskaitse ka tsiviilvaidluses. Samas on see ministri sõnul tsiviilasjade korral ikkagi riigi antav krediit ning raha peab tulema süüdimõistetult tagasi. ?Minu nägemus on selline, et kogu määratud kaitse raha tuleks ühest fondist, mida võiks vaadata kui krediteerimisfondi,? märkis Rask.

Kiviloo hinnangul on inimesed viimasel ajal ilmselt muutunud ka teadlikumaks sellest, et neil on tsiviilvaidluse korral õigus maksejõuetuse korral taotleda tasuta kaitset.