Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arvestus Eestis erineb IASist

    Kuigi põgusal tutvumisel tunduvad Raamatupidamise Toimkonna ?Äriühendluse arvestuse juhend? (ERS 5) ja Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee standard IAS 22 üsnagi sarnased, koorub lähemal uurimisel välja terve rida erinevusi. Kõrvalolev tabel toob ülevaate ERS 5 ja IAS 22 põhilistest erinevustest. Enamik erinevusi ei ole seejuures mitte juhuslikku laadi, vaid nende juured on tunduvalt sügavamal ja ?filosoofilisemad?.
    IAS kaldub finantsaruannetes üha enam nn õiglase väärtuse (ingl k fair value) kasutamise poole. Järjest rohkem varasid tuleb bilansis kajastada nende õiglases väärtuses (milleks on üldjuhul turuväärtus). Ka majandustehinguid mõõdetakse lähtuvalt sellest, kas ära antud varade (ja kohustuste) õiglane väärtus oli suurem või väiksem kui vastu saadud varade (ja kohustuste) õiglane väärtus. Loobutud on liigse konservatiivsuse nõudmisest (stiilis ?alla võib hinnata alati, üles mitte kunagi?), kuna see vähendab oluliselt finantsinformatsiooni väärtust aruannete tarbijate jaoks.
    Raamatupidamise Toimkond seevastu on senini näidanud üles suurt umbusaldust õiglase väärtuse rakendamise suhtes varade ja kohustuste hindamisel. Mõneti võib see umbusk olla põhjendatud. Õiglase väärtuse lubamine konservatiivse ?madalam soetus- ja realiseerimismaksumusest? meetodi asemel looks ettevõtetele kindlasti rohkem võimalusi finantsnäitajatega manipuleerimiseks. Samas on tõenäoline, et ettevõtted, kellel puudub tugev sisemine ja väline kontroll oma aruandluse üle, leiavad võimalusi arvudega mängimiseks niikuinii. Ausate ettevõtete jaoks takistab õiglase väärtuse mittelubamine aga korrektse pildi loomist finantsaruannetes. Kuna käärid õiglase väärtuse poole tüüriva IASi ja konservatiivset liini hoidva ERSi vahel järjest suurenevad, toob see lisatööd ettevõtetele, kes püüavad oma aruandluses järgida mõlemat süsteemi.
    Erinevad maailmavaated peegelduvad selgelt ka ettevõtete soetamise kajastamisel. Mõlemad juhendid nõuavad, et ettevõtte soetamisel tuleks koostada ostuanalüüs, kus võrreldakse makstud tasu saadud netovaraga ning nende vahe kajastatakse firmaväärtusena. Kui IAS 22 võtab ostuanalüüsis nii makstud tasu hindamisel kui ka soetatud varade ja kohustuste väärtuse määramisel aluseks ära antud ja vastu saadud varade ja kohustuste õiglased väärtused, siis ERS 5 lähtub eelkõige nende bilansilisest väärtusest.
    Börsiettevõtted võivad erinevate meetodite tõttu olla sunnitud koostama kaks erinevat aruannet, kui nad soovivad järgida nii ERSi kui ka IASi nõudeid.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.