Finantsinspektsiooni seadus kooskõlastusringile

Ministeeriumi teatel on eelnõu valmimisel kõige rohkem saadud mõjutusi Soome seadusandlusest, sest Soome Finantsjärelevalve on administratiivselt seotud riigi keskpangaga.

Finantsinspektsiooni finantsilise sõltumatuse aluseks on selle rahastamine turuosaliste poolt, nagu see toimib ka enamikus maailma riikides. Seni on Eestis turupõhise finantseerimise põhimõte kehtinud Kindlustusinspektsiooni rahastamisel alates 1992. a.

?Turuosalistepoolne finantseerimine on vajalik selleks, et tagada järelvalvele väga hea kvaliteediga tööjõud,? on varem öelnud rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja asetäitja Leelo Liive. ?Sinna tuleb tööle võtta spetsialiste, kellele tavalist ametnikupalka maksta ei saa.?

2002. aastal tööd alustava finantsinspektsiooni rahastamiseks peavad pangad, kindlustusseltsid ja väärtpaberivahendusfirmad maksma maksu, mis arvutatakse sõltuvalt iga ettevõtte suurusest.

Liive on öelnud, et ühendatud järelevalve eelarve peaks kujunema vähemalt sama suureks kui praegu tegutsevate panga-, väärtpaberi- ja kindlustusinspektsiooni eelarve kokku. ?Arvan, et see summa võib jääda 20?30 mln krooni vahele,? märkis ta.

Eelnõu kohaselt on inspektsiooni kõrgemaks juhtimisorganiks komitee, mis koosneb kuuest liikmest (rahandusminister, Eesti Panga president, kaks liiget nimetab valitsus, kaks liiget nimetab Eesti Pank).

Komitee pädevuses on otsustada finantsinspektsiooni tegevuse strateegia kujundamise ja kontrollimisega seotud küsimused.

Igapäevast tegevust juhib viieliikmeline komitee määratav juhatus. Juhatuse pädevuses on lisaks inspektsiooni igapäevase tegevuse juhtimisega seotud küsimustele olulisel kohal tegevuslubade andmine ning soovituslike juhendite kinnitamine.

Autor: ÄP