Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läbi raskuste kodubüroo poole
Põnev info ameerikast. USA kosmoseagentuur NASA hakkab selle aasta algusest kasutama oma töötajate kodutöökohtadel esimest korda üle Interneti biomeetrilist sisselogimist.
USA firma eTrue poolt pakutav süsteem kontrollib nii sõrmejälge kui nägu, enne kui üle Interneti luuakse turvakanal kodust NASA serverisse. Esialgu pole seda süsteemi võimalik kommertskasutuseks osta, aga selle aasta jooksul plaanib eTrue teha laiatarbesüsteemid pankadele, e-poodidele ja teistele ülikõrget turvalisust nõudvatele süsteemidele.
Märkamatult on möödunud sidepidamise programmide testinädal. Proovisime erinevaid suhtluskanaleid ? ICQd, MSN Messengeri ja AOLi. Täna otsustame ühiselt, milline neist jääb meile koosolekute pidamiseks ja kiireks infovahetuseks.
Kõige rohkem poolthääli ja positiivseid põhejndusi sai sidepidamisvahenditest AOL, mis tähendab, et sellest saab ametlik suhtluskanal tööl, kodus ja puhkehetkel.
Joonistame kriidiga tahvlile kriipsukesi. Iga kriips märgib meie hõbedaste sülearvutite ?hangumist?. Mõni toimetaja kogub päevaga 5 kriipsukes, mõni üheainsa. Tundub, et Internet Exploreri kasutamine tuleb maha jätta. Samuti ei teeks paha arvutite mälumahu kahekordistamine.
Hansapank lõpetas suhtlustarkvara AOL (America Online?i) kasutamise, kinnitas Hansapanga suhtekorralduse spetsialist. ?Omavahel suhtlemiseks kasutame pangasisest maili,? kõlab ametlik põhjendus. Hansapankurite sõnul ei ole otsus tingitud sellest, et töötajad võivad kasutada AOLi mittetööalaseks suhtlemiseks ega ole seotud turvalisusega. Arvutispetsialistid arvavad, et tegelikult on AOL-i keelamise põhjus ikkagi turvalisus. ?Rumala kasutaja kaudu pääseb võõras üle AOL-i hõlpsasti firmasaladusi piiluma,? kommenteerib arvutirubriigi toimetaja Kaido Einama.
Infokoosolekul püüab Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov sidetehnikaga mitte nii kursis olevatele inimestele selgitada, mis ?kala? selle Eesti Telefoni ADSL-iga siis ikkagi on.
?Kujutage ette, et olete ostnud omale maja,? proovib Rõtov kujundlikult seletada. ?Maksite kogu raha ära ja arvate, et olete täieõiguslik peremees. Aga järgmine päev avastate, et saate kasutada vaid kööki ? teised toad on traataiaga isoleeritud ja neid valvab turvamees. Maja müüja selgitab, et teiste tubade kasutamine pole praegu turvaline. Samas väikese lisatasu eest on võimalik turvalisust nii palju tõsta, et saate kasutada ka elutuba. Samuti pakutakse võimalust veelgi juurde maksta, et lõpuks tohiksite terves majas liikuda,? lõpetab Rõtov. Probleemid pidid siiski ajutised olema.
http://home.netscape.com/aim/index.html?cp=hop01hb4/ aadessilt leidsime Äripäevale sobivaima suhtlustarkvara AOL´i.
Autor: ÄP