EL kulukam kui oma riik

Euroopa Liiduga liitumise pooldajate põhiline argument on olnud väide, et see toob Eesti riigile miljardeid kroone kasu. Samal ajal põhjalikke analüüse ühinemise kasulikkusest/kahjulikkusest on vähe tehtud ja enamjaolt põhimõttel, kes maksab, tellib ka muusika.

ELi liikmesmaades seevastu on põhjalikult uuritud, millist kasu saavad nad liidu ittalaienemisest. Põhiline kasu seisneb turuosa suurenemises. Teada on ka, kui palju seeläbi võidab nt Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia. Aga Eesti on kaubandusbilanss ELi maadega ainuüksi põllumajandussaaduste osas alates 1995. a ligi 8 miljardiga miinuses. EL loodab laienemisest leida lahendusi eelkõige siseprobleemidele: vähendada sotsiaalseid pingeid, realiseerida põllumajandussaaduste ülejääke.

Hinnates ELi mängureeglite järgi Eesti tulusid ja kulusid ehk teisisõnu, kas rikkus hakkab seoses ELi astumisega tulema või hoopis minema, võib teha kolm tähelepanekut:

Samal ajal saab keskmine eestlane keskmise palga eest nt kuus korda vähem kütust osta kui keskmine eurokodanik. Üldine maksukoormus tõuseks liikmesriikide kogemusele tuginedes lähema 5?10 aasta jooksul kõige vähem 5% SKTst, s.o vähemalt 41%ni SKTst. Eestile on lubatud aastatel 2000?2006 toetust kuni 4% SKTst (ELi eelarve järgi tegelikult kuni 1,5%). Samal ajal oleks Eesti otsesed kulutused (vt tabel) seoses ELiga liitumisega aastas 2,7% SKTst ja jooksvad kaudsed kulud 6% SKTst. Ühekordsed kulud 10 aasta jooksul oleks vahemikus 56?80 miljardit krooni, s.o aastas 5,6?8 miljardit ehk 7,4?10,5% SKTst.

Seega oleksid ka hüpoteetilise aasta tulud 1,5?4% SKTst, aga kulud 16?19,2% SKPst. Eesti majanduslik kaotus kujuneks aastas 6?7 korda suuremaks kui loodetav võit. Põhjendatud oleks vaid 10?15% kulutustest ja seda ilma igasuguse ELiga liitumiseta, jätkates iseseisvat arenguteed.

Autor: Uno Silberg