Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Piraatkaubandus on varjusurmas

    Äripäev kutsus neljapäeval ühise laua taha kuus piraatlusevastase võitluse võtmetegelast. Kohale tulid siseminister Tarmo Loodus, Tallinna linnapea Jüri Mõis, Tallinna politseiprefekt Jüri Kasesalu, tolliameti tollijärelevalve osakonna juhataja Vello Valm, Kadaka turu omanik, ASi Combinent juhatuse esimees Aivar Leinemann ja Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni (EAKO) tegevdirektor Ilmar Härg.
    ÄP: Tallinna politseiprefekt Jüri Kasesalu on avalikult öelnud, et piraatluse vastu ei ole vaja niimoodi võidelda, nagu praegu tehakse, et liiga palju politseinike on selle ülesande täitmiseks suunatud?
    Kasesalu: Jah, ma olen seda ühe korra öelnud. Juhul kui selle pahe väljajuurimisega saavad tegeleda seadusandjad ja kaupmehed, kes lepinguid sõlmivad, siis ma ootaks nende poolt tunduvalt tõhusamat toetust. Prioriteedid, mis me avaldame nüüd nädala alguses, on just piraatkaubandusega tegelemine, hoida seda madalal tasemel. Eelmisel aastal ei olnud seda meil kuskil kirjas. Piraatlus on läinud kümneid kordi väiksemaks, kuid politseil tegevust jätkub.
    Loodus: Eestis on politsei ennekõike avaliku korra ja õiguskorra tagaja. Kui me räägime piraatlusevastasest võitlusest, siis kahjukannataja on ühest küljest ühiskond, tema maine, riigi maine, teisest küljest need ettevõtjad, kes legaalset äri peavad. Kui me paneme nende kõrvale üksikisikud, 40 000 korterivargust ja ärandamised, siis politsei peab tegema valikuid.
    Härg: Mujal on piraatlusest jagu saadud nii, et see pole kellegi tähelepanu köitnudki, pole olnud vaja lisaressursse ega meedia tähelepanu. Kui lähtume sellest, et Kadaka turg mõjutas Soome meelelahutustööstuse käivet 12 protsendi võrra negatiivselt, siis kujutage ette, kui Iirimaal oleks selline kaubanduskeskus, mis vähendaks Inglismaa meelelahutustööstust 12 protsendi võrra. Ma kujutan ette, et seal oleks asi kiiresti likvideeritud.
    Loodus: Täiesti õige. Märkisite õigesti, et see on konkreetsete müügikohtade küsimus: Kadaka turg, Merekeskus jne. Politsei tegeleb ikkagi ennekõike tagajärgedega. On olemas põhjused, miks see asi sellises seisus on. Peame hakkama natuke kaugemalt peale, see on meie seaduste küsimus, üldised tõekspidamised. See on ka nii tolli kui ka piirivalve küsimus.
    ÄP: Toll ongi püütud teha patuoinaks, sest kui ei oleks tolliametnikke, kes kauba üle piiri laseks, poleks ka piraatlust.
    Valm: Kui see tõesti õnnestuks, siis võib-olla ei oleks neid probleeme. Paraku me ei suuda seda teha. Piraatkaupa tuuakse tihtipeale riiki peidetuna, mis tähendab samasuguseid toiminguid nagu narkootikumide otsimisel. Olukord on muutunud ja kolme aasta jooksul oleme me oluliselt oma suutlikkust parandanud. Kolm aastat tagasi olid seadused sellised, et kõik juhtumid takerdusid menetluse käigus. Kui muudeti seadusi, on toll suutnud küllaltki efektiivselt asjaga tegeleda, seda näitab ka statistika. Möödunud aastal oli 262 juhtumit ja kätte saadi üle 60 000 ühiku piraatkaupa.
    ÄP: Kas piraatlus on ikkagi nii suur probleem, paljud turistid tulevad just selle pärast Eestisse, et osta odavaid plaate?
    Mõis: Riigieelarve kulutatakse igal aastal ära. Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon, kas te oleksite nõus oma asutuse eelarvest loobuma, et annaks kaks politseinikku juurde, kes tegelevad teie asemel näiteks Kadaka turuga? Te püüate rääkida, milline tohutu rahvusvaheline probleem see on, see on jama. Asjal kaks poolt, nn piitsa ja prääniku meetodid, alati on präänik parem, näiteks head majandusvabadused, siis tulevad kõik ka legaalsesse ärisse, siis ei viitsi keegi pimeda asjaga tegeleda. Põhimõtteliselt on see taanduv äri.
    Leinemann: Täiesti nõus. Härra Härg tõi välja 12 protsenti, ma ei tea, kust see on tulnud, see on väga subjektiive. Ma küll ei hindaks Kadaka turgu nii tähtsaks, et see haaraks 12 protsenti Soome turust.
    Mõis: Mina küll mingit massilist plaatide ostmist ei näe, kui see on 12 protsenti Soome turust, siis on Soome turg ikka väike küll.
    Härg: See oli Soome Rahvusvahelise Uuringukeskuse tehtud uuring poolteist aastat tagasi. Praeguseks on olukord muidugi paremuse poole liikunud. Võrdleme kasvõi piraatkaubabokside arvu Kadaka turgudel, kaks aastat tagasi oli neid 160, tänaseks on neid kümmekond.
    Loodus: Nagu Jüri Mõis ütles ? tegelikult ei ole mitte politsei tegevus primaarne, mis piraatlust vähendanud on, vaid avatud majandus.
    ÄP: Aga kui politseitöö nii oluline pole, siis miks möödunud aasta lõpus sellised kampaaniad algasid, kas tegemist oli ainult meedia mõjuga või oli see puhtjuhuslik kokkusattumus?
    Loodus: Ilmselt nii üht kui teist. Väita seda, et meedia rolli ei olnud, oleks naiivne. Teisest küljest, kui me kevadel selle teemaga alustasime, sai meile selgeks, et üksikaktsioon ei anna tulemusi. Peame selgeks tegema, kust tuleb see kaup.
    Valm: Ametnik peab ära tundma võlts- ja piraatkauba, selleks on vaja teavet. Et teavet saada, on vaja aktiivselt suhelda õiguste valdajaga. Me saatsime Eestis olevatele õiguste valdajatele ankeedi, palusime nende abi, et nad annaks tollile informatsiooni. Vastas ainult seitse õiguste valdajat. Need, kellel on probleem, ei ole piisavalt aktiivsed. Kui kiita, siis on ainult kaks firma esindajat, Nike ja Adidas, kellega meil on tihe koostöö ja kellega me oleme ka saavutanud häid tulemusi. Kui meid ei taheta aidata, siis mismoodi me teist poolt saame aidata?
    Kasesalu: Täpsustuseks, härra Härg jättis vastamata, kas ta oma raha politseile annaks. Muidugi ei annaks.
    ÄP: Nii et probleem pole mitte selles, et riigiinstitutsioonid ei tee korralikult tööd, vaid ka selles, et hädaldajad ei ole nõus kaasa tulema?
    Kasesalu: Jah.
    Loodus: Tallinnas on olemas korrakaitsefond, kuhu võib igaüks anda raha ja öelda: sihtotstarve on piraatkaubandusega võitlemine.
    Härg: Kes teeb kogu ära võetud piraatkaubale Eestis ekspertiisi?(EAKO ? toim.)
    Kasesalu: Kui veel see ka politsei vallas oleks, oleks ma ammu
    Jüri Mõis: Mingil ajal tekib ühiskondlik hoiak, kui sa hakkad ennast tundma vargana. See on paljuski seotud vaesusega. Kui sa igast palgapäevast ei ela palgapäevani, siis hakkab tekkima tunne, et nagu peaks. Mina ostsin oma esimese tarkvara 11 aastat tagasi USAst ka täikalt.
    ÄP: Te olete kõik piraatäriga ühelt või teiselt poolt seotud, kas teil on aimu, kes piraatäri taga on?
    Kasesalu: Nii kaua, kui talle pole süüdistust esitatud, ei saa härra Sooman ka sellest aimu. Ta on rikas inimene.
    Härg: Mina arvan, et ühte inimest selle taga ei ole.
    Leinemann: Meie äri eesmärk ei ole ebaseadusliku kauba müümine, vaid aidata kaasa väikekaupmeestele oma äri alustamisel. Üks põhikontingent, kes turuga on pidevalt kaasas käinud, on samaks jäänud, aga paljud on ka muutunud.
    ÄP: Milline on piraatlusevastane ideaalskeem, mis toimiks iseeneslikult?
    Härg: Meie organisatsioon informeerib rendileandjat, kui kuskil spetsialistid avastavad piraatkaupa. Siis rendileandja ise heast tahtest võtab kasutusele vastavad meetmed, et seda asja lõpetada.
    Kasesalu: Väga mõistlik lahendus.
    Loodus: Kõik tegutsevad lubade alusel, omavalitsus on sel puhul mõtlemisaineks.
    Mõis: See on üks kuriteoliik, mis läheb ühiskonna arenguga iseenesest üle, mitte et oleks vaja midagi ekstra teha.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.