Haiglad küsivad raviks lisaraha patsiendi käest

Elva haigla alustas inimestelt komplekstasu nime all 20kroonise päevaraha võtmist möödunud aasta oktoobris. ?Põhjuseks on tõsiasi, et raviraha suurus on viimase kolme aasta jooksul minimaalselt tõusnud. On teatud kulutusi, mida haiglad peavad tegema, kuid milleks ei ole ette nähtud katteallikaid, näiteks jooksev remont ja kulutused infotehnoloogiale. Haigekassast saadava raha kasutamine on hinnakirjas väga täpselt kirjas. Ma ei näe ka praegu ettevalmistatavatest dokumentidest, et raha kuskilt oluliselt juurde tuleks. Võin ennustada, et lähiaastate jooksul pannakse 10?20 haiglat üldse kinni,? ütles haigla peaarst Peeter Laasik. Tema kinnitusel ei lahenda ka päevaraha võtmine ravikindlustussüsteemiga seotud sisulisi probleeme.

Tapa haigla on inimestelt päevaraha kogunud viis aastat. Erahaigla algatus on tekitanud kaebustelaviini nii haigekassale kui ka kohalikule omavalitusele. Peaarsti Aivar Kuusiku sõnul on haigla hoolimata 15kroonisest päevarahast suutnud püsida konkurentsis ning patsientide arv ei ole oluliselt vähenenud.

Vändra haigla peaarsti Tiina Mossini arvates on päevatasu küsimine üks võimalikest variantidest, millega kriisist välja tulla. ?Aga väikehaiglasse tuleb eelkõige krooniline haige ja pensionär. Hakata tema käest küsima lisaraha sellele, mis riigil jääb puudu, on ebaeetiline,? sõnas ta.

1999. aastal maksid Eesti elanikud 14 protsenti tervisehoiu kogukuludest ehk 700 miljonit krooni ise kinni. Sinna hulka kuuluvad apteegist ostetud ravimid, hambaarstiteenused, eraarstide külastused ja makstud visiiditasu. Möödunud aastal oli inimeste endi kinnimakstud terviseteenuste osa veelgi suurem. Seega on tendents järjest enam tasulise meditsiini suunas ja ka ravikindlustusega inimene peab hoolimata sotsiaalmaksu maksmisest ise raviteenuste eest maksma.

Haigekassa juhatuse esimehe Maris Jesse sõnul ei ole võimalik kehtestada rohkem tasulisi teenuseid ja lisatasusid, sest osa inimeste teenuste kättesaadavus kannatab selle all. ?Haigekassa poolt tahame selle aasta aprillist sõlmitavates kokkulepetes selgust, mis osas küsib raviasutus kindlustatult lisatasu ja millistel tingimustel osutab lisateenuseid,? sõnas Jesse.

Eesti Patsientide Esindusühingu tegevjuht Pille Ilves ütles, et ei saa kuidagi nõustuda, et tasuliste teenuste arv järjest suureneb. ?See on tulekahju kustutamine, millega nii haiglad kui haigekassa tegelevad. Riik peab rahaprobleemid lahendama ja oma prioriteedid selgelt paika panema. Kui kaitsekulutusi oli vaja suurendada, ei olnud ühtegi maksu vaja juurde teha. Piltlikult öeldes on Eestis olukord, et haigetel inimestel on relvad käes,? kommenteeris Ilves.