Kas maksukoormuse arvutamisel peaks riik võtma arvesse lõive?

Maksukoormuse puhul võib arvestada ükskõik mida. Kui soovitakse võrrelda maksukoormust rahvusvahelise statistikaga, siis harilikult riigilõive maksukoormuse arvutamisel ei arvestata.

Peale riigilõivude on Eestis peidetud makse või koormisi veelgi rohkem. Näiteks saastemaksud. Eestis on lõivud fiskaaliseloomuga. Lõivude eesmärk on täita riigieelarvet.

Kindlasti peaks riigilõive maksukoormuse puhul arvestama. Praegu käsitletakse lõivu Eestis maksuna. Riigilõivu tulu poolt ei ole vastavusse viidud osutatavate teenuste kuludega. Lõivu iseloom peaks olema selline, et kaetakse need kulud, mis riigil kuluvad mingi konkreetse tegevuse tegemiseks. Teisalt on riigilõivudel ka regulatiivne roll, mis on seotud sellega, et mingisuguse ressursi jaotamisel kasutatakse riigilõivu, et seda ressurssi mitte ära kulutada. Näiteks sidesektoris on see nii. Sideameti puhul on ju teada, et kogutavad lõivud on suuremad ameti eelarvest.

Riigilõivud on olemuselt otsene tasu konkreetse teenuse eest, mida riik isikule osutab. Siin seisneb olemuslik vahe maksudega, mille puhul riigile loovutatav summa ei ole otseses seoses sellega, kui palju maksumaksja mingit riigi poolt osutatavat hüve või teenust tarbib. Maksukoormuse arvestuses riigilõivudega seega arvestama ei peaks.

Lõive kehtestades on üritatud lähtuda printsiibist, et laekuvad tulud peavad katma teenuse osutamisega otseselt ja kaudselt seotud kulutused. Loomulikult võib pea lõpmatuseni vaielda, millised väljaminekud on just selle teenuse osutamisega seotud ja kas mõni lõiv ei peaks madalam olema. Kui on tegemist turu reguleerimisega, siis oleks õigem nimetada lõiv ümber ressursimakseks.

Riigi poolelt vaadatuna ei ole tegemist otsese ega kaudse maksuga. Seetõttu justkui ei tohiks arvestada lõive riigi maksukoormuse hulka. Lõivud on riigi poolt võetavad tasud mingi toimingu eest. Näiteks notaritasud või sõiduauto registreerimine.

Riik peaks jälgima, et mõistlikud tarbimisvalikud ei saaks lõivude ja maksude näol inimestele liigkoormavaks. Inimese seisukohast on lõiv tema isiklikule rahakotile selge maksukoormus. Kui keskmine sissetulek ei ole piisavalt suur, siis võivad kõrged riigilõivud sundida inimest tehingust loobuma või tehingu sooritamist edasi lükkama. Praegu võib öelda, et lõivudega seoses ei ole riik inimese poolel. Kui inimestele tehakse otseste või kaudsete maksude puhul soodustusi, siis teisalt kompenseeritakse riigieelarves tekkivat puudujääki riigilõivude abil.