Nordikal liikluskindlustuses raskusi

Nordika enda arvutused näitavat, et teenustasu alandamine toob lepingute arvu suurenemise tõttu siiski rohkem raha sisse. ?Muidugi on võimalik saavutada tegevuskuludele suuremat katet. Kui näiteks kõik kliendid sõlmiksid lepingud poole lühema aja peale, kui nad seda tegid möödunud aastal,? käis Lelumees välja ebatõenäolise võimaluse. Teiseks pääseteeks oleks see, kui Nordika suudaks oma tegelikke kulusid ? agendi tasu, liikluskindlustuse andmetöötluskulu, ruumide üür ? viia kolmandikuni võrreldes eelmise aasta tegelike kuludega. Sel juhul võiksid tegevuskulud läheneda normatiivsele tasemele, märkis Lelumees.

Peaaegu sama odava teenustasuga on liikluskindlustust müünud ka Inges, kuid ei Liikluskindlustuse Fond ega kindlustusinspektsioon ei näe sellel seltsil probleeme. ?Ingese puhul on teenustasu küll vaid 34 krooni lepingu kohta, kuid nad tulevad selle rahaga välja. Möödunud aastal oli keskmine tegelik tegevuskulu lepingu kohta vaid 28,70 krooni ja neil jäi teenustasuna kogutust kasumiks 13,8%. Ka Salvas katavad teenustasud tegevuskulusid täielikult,? kinnitas Lelumees.

Valitsuse määruse järgi peab kindlustusandja teenustasu suuruse määramisel arvestama, et teenustasu katab kõik lepingu tehnilisest vormistamisest tekkinud otsesed ning kaudsed kulud, välja arvatud kindlustusjuhtumi käsitlemise kulud. Jutt on sisekindlustuse teenustasudest, see tähendab nendest kindlustuslepingutest, mis sõlmitakse Eesti registrisse kantud sõiduki suhtes ja on kehtivad Eestis.

Seega laekunud kindlustusmaksed on pärast Liikluskindlustuse Fondile tehtava 8% eraldise mahaarvamist ette nähtud täielikult kindlustusjuhtumitest tulenevate kohustuste täitmiseks ? hüvitisteks, kindlustusjuhtumi käsitluskuludeks, reservideks. ?Kui teenustasudest laekuvatest summadest ei jätku tegevuskulude katmiseks, tuleb puudujääv summa võtta kuskilt mujalt. Kindlustusmaksete arvel seda teha ei tohi, sest siis ei ole enam garanteeritud, et kindlustusandja on igal ajahetkel võimeline täitma endale võetud kohustusi,? rõhutas Lelumees.

Järelikult saab seda vahet katta ainult omavahenditest ehk teiste kindlustusliikide kasumist. ?Kuna Nordika kogulaekumistest 2000. aastal oli liikluskindlustus 80,3%, siis vaevalt liigset raha kusagil eriti on,? ütles Lelumees. Igal juhul vajab Nordika äriplaan tema sõnul väga hoolikat kontrollimist, mida kindlustusinspektsioon ka teeb.

Vastavalt inspektsiooni ettekirjutusele peab Nordika viima teenustasud normi piiresse, see tähendab esitama uued põhjendatud teenustasumäärad, mis kataksid nõutud kulud. Kinnitamata andmetel on tähtajaks seatud järgmise nädala neljapäev.

Lelumees tõdes, et ka teised kindlustusseltsid ei täida reeglina tegevuskuludele seatud piiri, mis on 15% laekunud kindlustusmaksete ja teenustasude summast. ?Juba mitu aastat on see olnud 20% piirimail, kuigi näiteks Ingesel oli see protsent möödunud ja ka varasematel aastatel 12% piires,? ütles Lelumees.