Uus liikumine pidurdab Eesti euroliitumist

Praegu käib tema sõnul ainult hämamine või propaganda ELi poolt, valitsus ei ole aga suutnud ära tõestada, miks meil on ELi vaja. ?Peame analüüsima iga valdkonda, liitumisläbirääkimiste kõiki 30 peatükki, leidmaks kasud ja kahjud,? rääkis Raig.

Raig lootis, et uuringute tulemused avaldavad mõju ka liitumisläbirääkijatele, kes siis enam ei saa ainult isekeskis toimetades meisterdada valmis liitumislepingu. ?Läbirääkijate seisukohalt on ju asi väga lihtne ? mida vähem erandeid, üleminekuperioode, seda lihtsam on läbirääkimisi pidada,? hoiatas Raig.

Välisministeerium ei pidanud vajalikuks kommenteerida euroskeptilise uurimiskeskuse loomist ega selle uurimistulemuste võimalikku mõju liitumiskõnelustele.

Miks peakski aga välisministeerium arvestama mingi uurimiskeskuse tegemistega? Uurimistulemusi eirates riskib välisministeerium sellega, et liitumisreferendum võib läbi kukkuda, ähvardas Raig.

?Meie põhiline eesmärk ongi süvendada teadmisi Euroopa integratsioonist ning alles teadmiste baasil saab teha järeldusi, kas olla poolt või vastu,? ütles Raig. ?Tahame aga ka tuua välja argumendid, mis oleksid vastu föderaalsele Euroopale ehk Euroopa Ühendriikidele, millest on rääkinud välisminister Ilves, ilmselt siis meeldimaks Saksa poliitikutele. Meie püüame tulla välja ettepanekutega, kuidas Eesti võiks olla vabam vabamas Euroopas,? mõtiskles Raig.

Sellest ka uurimiskeskuse nimi ? Vaba Euroopa. ?Muidugi on sellel nii sisuline kui poliitiline tagapõhi. Vaba Euroopa tähendab, et me oleme selgelt vastu föderaalsele Euroopale, mida soovib välisminister, kes varem töötas teadagi raadio Vaba Euroopas,? põhjendas Raig nimevalikut.

Uurimiskeskuse moodustas akadeemia Nord ning selle eesotsas on lisaks Nordi professorile ja juhtimisteaduskonna dekaanile Raigile ka teine Nordi professor, õigusteaduskonna dekaan Igor Gräzin. ?15. mail korraldame esimese suurema ürituse, kus käsitleme liitumismõjude metodoloogilisi probleeme,? ütles Raig.