Hulk Eesti raha liikus Lätti

Üks suuremaid selliseid investoreid on Hansapanga grupp ning seega ei saa päris puhtalt öelda, et tegemist on Eesti kapitali ekspordiga. ?No muidugi on teada, et see raha on Rootsi omanike oma. Aga kindlasti on ka mõningaid suures osas Eesti firmasid, kes Lätti investeerivad. Otseinvesteeringud Eestist on kogu aeg aasta-aastalt kasvanud ja ma ei usu, et need käesoleval aastal vähenema hakkaks,? ütles Lauri.

Esialgse maksebilansi põhjal ulatus jooksevkonto puudujääk 2000. aastal 5,709 miljardi kroonini, moodustades seega 6,8 protsenti oodatavast sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Kvartalite lõikes oli jooksevkonto saldo erinev. Kui kolmes esimeses kvartalis oli jooksevkonto puudujääk suhteliselt mõõdukas (3,9?5,6% SKT suhtes), siis neljandas kvartalis see tavapäraselt kasvas järsult, eelkõige importkaupade suurenenud nõudluse tõttu.

?Maksebilanss näitab ilmekalt, et 2000. aasta oli majanduses edukas. Ühelt poolt alanes kaupade ja teenuste bilansi defitsiit tänu Eesti ekspordi kiirele kasvule madalaimale tasemele pärast 1993. aastat ? 4,3 protsenti SKT suhtes. Teisalt jätkus otseinvesteeringute sissevool ja suurenes nende tulukus, mille tulemusena jooksevkonto puudujääk tervikuna suurenes võrreldes 1999. aastaga 1,4 miljardi krooni võrra,? kommenteeris keskpank.

Maris Lauri tõstiski esile just kaupade-teenuste bilansi vähenemist. ?Me prognoosisime sellist arengut ja nüüd ongi näha, et see päris jõudsalt väheneb. Väga võimalik, et see jätkub ka sel aastal sama positiivselt,? lootis Lauri.

Eesti majanduse niigi suur avatus suurenes veelgi. Järsult kasvanud kaupade ekspordi-mahu tulemusena ületas kaupade ja teenuste väliskäive sisemajanduse kogutoodangu kahekordselt. Varasemail aastail on see näitaja olnud 1,6.

Suurima osa jooksevkonto puudujäägist moodustas taas väliskaubandusbilansi negatiivne saldo, seekord 13,5 miljardit krooni. Võrreldes 1999. aastaga oli see 0,6 miljardi võrra suurem, ent märksa väiksem kui 1997. ja 1998. aastal. Teenuste bilansi ülejääk kasvas aga 1,4 miljardi krooni võrra, ulatudes ligi 10 miljardi kroonini. Seega kompenseeris teenuste bilansi ülejääk 73 protsenti kaubandusbilansi puudujäägist. Nii teenuste eksport kui ka import suurenesid 15 protsenti.

Kaubaekspordi märkimisväärse, 55protsendilise suurenemise aluseks oli töötluskaupade, eelkõige Eestisse töötlemiseks toodud masinate ja seadmete ning garderoobikaupade taasväljaveo kahekordistumine. Ekspordi kasvu mõjutas veel puidu ja puittoodete, mööbli ning metall- ja keemiakaupade väljaveo suurenemine. Ka impordi peamine kasvutegur oli töötluskaupade sissevedu, lisaks veel jõulueelne tarbekaupade sisseveo hoogustumine, märkis keskpank.

Kapitali ja finantskonto ülejääk oli 7,6 miljardit krooni ehk viiendiku võrra suurem kui 1999. aastal. 54% ülejäägist moodustas otseinvesteeringute positiivne saldo. Ka portfelli- ja muude investeeringute saldod olid ülejäägiga. ?Päris korralik kapitali sissevool eelkõige otseinvesteeringute näol on kindlasti väga positiivne märk. Ei uskunud, et see nii tugev tuleb,? märkis Lauri.

Enam kui pool Eestisse tehtud otseinvesteeringutest tehti aktsia- või osakapitali. Eesti Panga hinnangul on märkimisväärne, et reinvesteeritud tulu ehk jaotamata kasum suurenes võrreldes 1999. aastaga 2 miljardit krooni. Suurem osa otseinvesteeringute juurdevoolust tuli tavakohaselt Soomest ja Rootsist.

Kapitali netosissevool ületas jooksevkonto puudujäägi ligi 2 miljardi krooniga. Seega oli maksebilansi üldbilanss positiivne ja reservid kasvasid 2,3 miljardi võrra, mis on viimaste aastate suuremaid kasvusid.