Otseinvesteeringud Eestisse kasvasid eelmisel aastal aasta varasemaga võrreldes 2,35 miljardi krooni võrra, ulatudes 6,8 miljardini ja kattes ligi kolm neljandikku väliskaubanduse puudujäägist.
Kapitali- ja finantskonto ülejääk 2000. aastal oli 7,6 miljardit krooni ehk viiendiku võrra suurem kui 1999. aastal. 54% ülejäägist moodustas otseinvesteeringute positiivne saldo. Ka portfelli- ja muude investeeringute saldod olid ülejäägiga, teatas Eesti Pank.
Otseinvesteeringute positiivne saldo oli 4,1 miljardit krooni. Seega kattis otseinvesteeringute netosissevool väliskaubanduse puudujäägi 73% ulatuses. Enam kui pool Eestisse tehtud otseinvesteeringutest olid investeeringud aktsia- või osakapitali. Märkimisväärne on, et reinvesteeritud tulu (jaotamata kasum) suurenes võrreldes 1999. aastaga 2 miljardit krooni. Suurem osa otseinvesteeringute juurdevoolust pärines tavakohaselt Soomest ja Rootsist.
Portfelliinvesteeringute netosissevool ulatus 1,7 miljardi kroonini. Kapitali sissevool toimus suures osas võlaväärtpaberite kaudu: residentide investeeringud välismaistesse võlakirjadesse vähenesid 451 miljoni krooni võrra ning võlaväärtpaberikohustused suurenesid 1,8 miljardit krooni.
?Omandiväärtpaberite kaudu toimunud kapitali väljavool peegeldab peamiselt mitteresidentidest portfelliinvestorite asendumist strateegiliste investoritega,? ütles keskpank selgituseks.
Seotud lood
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.