Euroopa Liiduga (EL) liitumist pooldavate Eesti ettevõtete juhtide arv langes viimase pooleteise aastaga ligi veerandi võrra 56 protsendi tasmele, näitab vastvalminud uuring.
Ariko Marketingi ning Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni koostöös märtsi teisel poolel koraldatud 301 ettevõtte juhi küsitluse kohaselt pooldab ELiga liitumist 56 protsenti küsitletud juhtidest. Pool aastat tagasi oli vastav näitaja 65 protsenti ning aasta tagasi 68 protsenti. 1999. aasta oktoobris ulatus pooldajate hulk 80 protsendini.
'Meile näib, et viimase aja eurodebatid, kus senisest reljeefsemalt käsitletakse liitumise negatiivseid aspekte, on teadvustanud tõsiasja, et rahvusliku majanduse arengukontseptsiooni selgus ning ELiga liitumine on omavahel seotud küsimused ning esimese puudumine tekitab küsitavusi ning ebakindlust ka teise suhtes,' ütles Ariko Marketingi juhatuse esimees Kalev Petti.
Petti sõnul näitavad uuringute varasemad tulemused, et ettevõtete juhid ei saa olla EL põhimõttelised vastased ning skeptitsism levib sisemaiste majanduspoliitiliste nõrkuste tõttu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Erinevalt enamikest ELiga liitumist puudutavatest küsitlustest, ei küsita antud uuringus lihtsalt pooldamist või mittepooldamist, vaid palutakse teha valik teadaolevate alternatiivide vahel, märkis Petti.
Nii pooldab viimatise uuringu kohaselt ettevõtete juhtidest 39 protsenti kolmanda iseseisva tee otsimist ELiga liitumise ja idasuunalise integreerumise asemel. Pool aastat tagasi oli vastav näitaja 30 protsenti ning 1999. aasta sügisel 18 protsenti.
Petti sõnul näitas juhtide nägemus iseseisevast kolmandast teest, et selle variandi keskseks sisuks on majandussuhete, sealjuures kõikvõimaliku transiidi arendamine mõlemas suunas, sidumata end sealjuures poliitiliselt kummagi poolega.