Sobivate ideede valikul lähtu firma strateegiast

Ideede kogumise puhul ei ole tihti oluline mitte ideede headus, vaid nende hulk. Mida rohkem on ideid, seda suurem on ka tõenäolisus, et nende hulgas leidub tõelisi pärleid.

Ideede arvukust mõjutavad paljud tegurid: loomulikult töötajate arv, avatus väliskeskkonnas toimuvale, aga ka töötajate motivatsioon ja piisav aeg uute ideede väljamõtlemiseks. Tihti tulevad just puhkuse ajal, kui mõtted on hoopis teisel lainel, välja kõige originaalsemad ideed ja seosed. On ju ammutuntud tõde, et reklaamiinimestel soovitatakse ideede genereerimiseks kasutada niinimetatud poolune seisundit, kui aju ise vajalikud seosed leiab.

Minu jaoks on alati olnud heaks ideede allikaks uued töötajad, kes tulevad ettevõttesse teistest valdkondadest. Parim aeg nendelt inimestelt uute ideede saamiseks on esimesed töökuud, kui nad oskavad esitada küsimusi ja näha seoseid sellise nuga alt, mida ise enam tähele panna ei oska.

Sageli kopeeritakse teadlikult teiste valdkondade tegevust: näiteks üks Põhjamaade tuntumaid kaubamaju on seadnud endale eesmärgiks pakkuda maailmaklassi teenindust, kuid nad ei võrdle oma teenindustaset mitte maailma teiste kaubamajade teenindusega, vaid hoopis Singapuri parima luksushotelli teenindusega.

Kõige enam kasutatav ideede kogumise viis on nn ideeboks intranetis, kuhu kõik võivad oma ideid lisada. Heal juhul valitakse regulaarselt välja parim ja premeeritakse teda.

Kui ideede genereerimine on suhteliselt lihtsalt teostatav, siis tunduvalt keerulisem on ideede müümine ja sobivate ideede valik. Tihti harjutakse sellega, et idee edukuse põhiline kriteerium on, kelle suust see on tulnud (mida kõrgem ülemus, seda parem idee), või siis see, kuidas idee kõrgematele ülemustele meeldib.

Suurim probleem on aga strateegiale vastavate ideede valik, prioriteetide seadmine vastavalt strateegiale ning nende elluviimine.

Subjektiivsuse vastu aitab ideede nimekiri, boks või portfell, kuhu kogutakse kokku kõik ideed, mida regulaarselt sõelutakse. Mida lihtsam on idee nomineerimine, seda rohkem ideid koguneb.

Hea on kasutada ka nn arendus- või ideede koosolekut, kus käiakse läbi ideed, mis on tekkinud, kuid ei ole kuhugi jõudnud. Sageli oskavad koosolekul osalejad kohe anda ideele esmase hinnangu. Kui hinnang on positiivne, siis pannakse idee tööplaani koos ajakava ning vastutajaga.

Nii välistatakse heade, kuid mitte väga hästi müüdud ideede väljajäämine ettevõtte arendamisest.

Ideerikkas ja avatud organisatsioonis võib juhtuda, et ideid viiakse ellu mitte lähtuvalt nende potentsiaalist ja olulisusest, vaid nende tekkimise järjekorrast. On oht, et liiga kõrgel tasemel (eriti kui sealt on idee tulnud) killustatakse end pisiideede elluviimise protsessi sekkumisega ning unustatakse ära laiem pilt ja strateegia. Arusaadav, on ju raske öelda väga hea idee autorile, et tegemist oli suurepärase ideega, kuid kahjuks ei ole see meie ettevõtte strateegia või ei kuulu prioriteetide hulka. Ometi tuleb seda teha, et hoida ettevõtte tegevuse fookus eesmärkide saavutamisel.

Paljudes organisatsioonides on lähenemine, et see, kes idee välja mõtles, peaks selle ka ellu viima. Loomulikult on selles hea annus õigust: idee autor on tõenäoliselt enim oma ideest vaimustatud.

Tihti tekib aga probleem seetõttu, et sellel isikul võib puududa nii projektijuhtimise oskus kui ka kogemus või vajalikud tehnilised teadmised. Seega on mõistlik pärast idee heakskiitu määrata sellele ametlik vastutaja, kes juhib edasist protsessi.

Olen kuulnud nii mõnegi juhi käest põhjendusi, et ?meie inimesed ei paku välja uusi ideid, sest meil puudub kompensatsioonisüsteem?.

Muidugi, kuna inimesed toimivad nii, nagu neid mõõdetakse, siis sellest aspektist lähtudes on ideede eest pakutav tasu oluline. Samas, vaadates, kuidas inimesed tegelikul tegutsevad, on paljudele oluline just tunnustus idee eest, mitte niivõrd tasu. Motiveerida saab loomulikult samuti uute ideede genereerimise võistlusi korraldades, auhinnates ning ära märkides parimaid.

Kõik see toetab ideekeskse kultuuri loomist. Kõige tähtsam on aga tagasiside ja tunnustus, avatus ning tähelepanu. Ning võimalus uhkusega öelda, et mina olin selle idee autor.