• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Põlevkivi varade pantimise keeld võib jõuda lepingusse

    ?Eesti peab NRG survele Eesti Põlevkivi varade pantimiseks vastu seisma, milleks taotleme kontrollmehhanismi sissekirjutamist aktsionäride lepingusse,? ütles eile Eesti Energia finantsdirektor Sandor Liive.
    Eesti poole vastuseis kaevandusfirma pantimiseks lükkas novembriks planeeritud laenulepingu sõlmimise rahvusvahelise pangasündikaadiga edasi, sest pangad nõuavad Narva Elektrijaamade varale täiendavaid garantiisid.
    Piisavate tagatiste puudumise tõttu raskustesse sattunud NRG avaldas kaks nädalat tagasi majandusminister Henrik Hololeile soovi tagada Narva Elektrijaamade investeerimislaen Eesti Põlevkivi varadega, mis lükati tagasi.
    NRG Energy juht Hillar Lauri lükkas eelmisel nädalal ümber väited Eesti Põlevkivi varade pantimise kavatsusest. Kavatsust ei ole seni läbirääkimiste dokumentides fikseeritud.
    Kuid häälteenamuse kaudu Eesti Põlevkivi nõukogus saab NRG seadusliku võimaluse kaevandusfirma sidumiseks 4,5 miljardi kroonise elektrijaamade investeerimislaenuga, sest aktsionäride leping ei sisalda praegu kokkuleppeid Eesti Põlevkivi varade suhtes.
    Eesti äriseadustiku keeld pantida tütarettevõtte varasid emafirma laenude tagamiseks kaotab jõu, kui tütarettevõte kaasatakse ühe võrdväärse osapoolena tehingusse.
    ?Usun, et NRG näeb tulevikus Eesti Põlevkivi kaasamist laenutehingusse, sest pantimisnõude tagasilükkamisel nõudsid nad vastu ettevõtte nõukogus otsustusõiguse tagavad neli kohta,? ütles Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Mati Jostov.
    Eesti Põlevkivi 51 protsendi aktsiate omaniku Narva Elektrijaamade juhatus omab enamhäältega otsustusõigust nii ettevõtte nõukogus kui ka aktsionäride üldkoosolekul.
    Erastamislepingu kohaselt omab 51 protsenti Narva Elektrijaamade aktsiatest valdav Eesti riik elektrijaamade nõukogus enamust, kuid ettevõtte juhatus kuulub NRG-le. Seetõttu saab NRG elektrijamade juhatuse kaudu kujundada Eesti Põlevkivi arengut puudutavaid otsuseid, kui aktsionäride leping ei määra teistmoodi.
    Aktsionäride lepinguga tuleb tagada Eesti Põlevkivi varasid puudutavate otsuste langetamine riigi kontrolli all olevas Narva Elektrijaamade nõukogus, selgitas Liive.
    NRG taotles juba kahe nädala eest laenulepingule Jostovi allkirja. ?Keeldusin, sest pean valeks elektrijaamade investeeringuga mitte seotud Eesti riigile kuuluvate Eesti Põlevkivi varade pantimist,? selgitas Jostov.
    Põlevkivi varade pantimisel taganeks valitsus varasemast seisukohast, mille kohaselt riik ei anna elektrijaamade erastamistehingule omapoolseid tagatisi.
    Samal ajal on Eesti Põlevkivi praegune nõukogu algatanud kaevandusfirma varade kindlustamise viisil, mis eeldab laenu võtmist või tagamist, rääkis Jostov. ?Ettevõtte huvides tehtav kindlustus nõuab väiksemat omavastutusmäära kui praegu ettevalmistatav leping,? rääkis Jostov.
    Eesti Põlevkivi varade kindlustamine pole seotud pantimiskavatsusega, ütles ettevõtte nõukogu esimees Andres Lipstok. ?Kuigi tänases majandusseisus puudub Eesti Põlevkivi varade kindlustamiseks otsene vajadus, pean normaalseks, et nii suur ettevõte lääne äritavade kohaselt kindlustatakse,? rääkis ta. ?Narva Elektrijaamade investeeringut rahastavate pankade kõhklused on õigustatud, kui hiigellaenu saaja pole talle kuuluva vara riske sidunud kindlustusfirmade kaasvastutusega.?
    Eesti Põlevkivi varade taastamisväärtus on ligi 16 miljardit krooni, millelt tuleb hakata kindlustusfirmale maksma igal aastal 15?90 miljonit krooni.
    Eesti Põlevkivi kindlustushange lõpeb 30. novembril.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.