Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rohkem lapsi, kraanasid, teenuseid
Tallinna arenduseelistused on kirjas Tallinna arengukavas 2001 ?2005. Linnavalitsuse valikul on 9 olulisima, nn kriitilise eesmärgi esikolmik ? investeeringute sissevoolu kiirendamine, linnaasutuste teeninduse paremustamine, laste/noorte elukeskkonna kvaliteedi parendamine. Need on nn läbimurde eesmärgid, mille toel olla võimalik teha kvalitatiivne või kvantitatiivne hüpe. Neile, kes soovivad sõrmega linnaisade ja -emade lubaduste nimekirjas järgi vedada ? olulisemad väljakutsed on rohkem lapsi, kraanasid, teenuseid.
Linna üldplaneering peaks looma eeldused linnaelanike arvu säilimiseks praegusel tasemel või selle mõõdukaks kasvuks. Seejuures nähakse ette, et kesklinn säilib Tallinna peamise keskusena.
Kirjas on ka üks väga hea põhimõte ? töö- ja elukohtade tasakaalustatum paiknemine saavutatakse uute töökohtade tekitamisega elamurajoonide vahetusse lähedusse. Kahjuks selle järgimist tõestav liikluskorraldus ei ole pädev.
Kui suur peaks Tallinn olema? Hiljuti pürgisime kõigest väest poole miljoni poole, jäime pidama ca 460 000 elaniku peale. Praegu olla meid nii 400 000 kanti. Kui palju peaks linnas olema põlislinlasi, et see sobiks nii elamiseks kui toimetamiseks, toimimaks kui pealinn ja väikeriigi suurlinn? Kas 1/3 või 2/3 riigi elanikkonnast? Või hoopiski alla kolmandiku? Linna suurus on määrav nii Tallinna kui riigi elukvaliteedi kujundamisel. Mida suurem osa riigi elanikest Tallinna koguneb, seda raskem on toime tulla nii tallinlasel kui sünnikohta pidama jäänud elanikel.
Ent milline peaks Tallinn olema? Kas omanäoline, seejuures ilmsetele suundumustele ja muutustele pieteeditundeliselt avatud arenguga või tingimata klaasist ja kiiskavaist ehitusdetailidest kõrghoonetega või Euroopa tagahoovis füüsiliselt ja moraalselt vananenud elamutega oma kurba saatust trotsiv linnake? Mõned näited.
Käib Tartu maantee läbimurdmine. Ent kas tallinlase, eestimaalase või turisti huve silmas pidades. Kas tallinlane peab Ülemiste poolt tulles kimama 50kilomeetrise tunnikiirusega Stockmanni ja Ühispanga peahoone vahelt läbi otse ei kuhugi? Või tahab seda teha mööda Tartu maanteed Tallinna saabuv eestimaalane? Kuhu ta küll tõttab? Äkki on selline vajadus lennukil saabuval VIPil? Hotelli Olümpia saab ristmikult vasakule mööda Liivalaia tänavat. Paremale pöördudes pääseb hõlpsasti Centralisse, ka Virusse ja Palace´i. Jääb üle vaid Radisson, ent Stockmanni ja Ühispanga vahelt tulles on üksjagu tegemist, pääsemaks sõidukiga Radissoni paraadna ette. Võib-olla on mõte sees kesklinnast välja sõites. Ei tea.
Teine nn kitsaskoht on Harju tänava laiendamine/kitsendamine ehk endisse laiusesse tagasi viimine. Linnapea rahustab vaidlejaid ? avalik arvamus on praeguse laiuse poolt. Üks hea argument oli vahepeal see, et pritsimeeste autod ei mahu endisaegsel tänaval sõitma. Kust tulevad nood pritsimeeste autod ? Vabaduse väljaku kandis ju pritsikuure pole? Ja kuhu neil asja on mööda Harju tänavat huilates kihutada? Raekoja platsile pääseb ka mööda Viru tänavat ja lähim pritsimaja on Gonsiori-Pronksi nurgal.
Seega on meil valida, kas väärtuslikku säilitades arukalt ja maitsekalt olemasolevale uut juurde sobitades või kõike ettejäävat buldooseriga kokku lükates luua pead vaevamata nn Euroopa provintsiarhitektuuri. Vastus sõltub sellest, kui oskuslikult me sobitame kokku kolmenäoprintsiibi vastandlikud soovid ja nõuded. Arukate lahenduste otsingul ei tohiks komistada pelgalt tagajärje, vaid algpõhjuse kõrvaldamisele.
Kui tallinlane soovib nii tuntust, kuulsust kui raha nautida, siis hästi hoitud vanale tasub mäng küünlaid. Ehk oleks asja ette soovitus teha tulude-kulude rehkendus nii muinsusväärsustest huvituvate kui Kadaka turu sõprade vasakule minevast panusest Tallinna rahakotti. Ja mitte pelgalt hetkekasu silmas pidades.