• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti tarbija eelistusi roheline toode ei mõjuta

    Säästvad ja vastutustundlikud põhimõtted on tänapäeva turundusele iseloomulikud vaid kõrgeltarenenud riikides. Eesti tarbija eelistusi roheline toode ökoloogilises, keskkondlikus tähenduses veel ei mõjuta.
    Rohelise turunduse eesmärkideks on kujundada tarbijate vajadusi ja soove ning pakkuda tarbijatele valikuvõimalusi soovide rahuldamiseks. Rohelist kontseptsiooni järgiv firma on ökoloogilise orientatsiooniga, loodushoidlik, loob silla tarbimiskultuuri ja keskkonnakaitse vahele ning on eetiliselt vastutav ühiskonna kui terviku, selle kodanike, oma aktsionäride, töötajate ja konkurentide ees.
    Nimetatud printsiibid löövad välja firma strateegias, taktikas ja toodetes. Roheline suhtumine annab ühiskonnale puhtama keskkonna ja tervemad kodanikud, firmale aga konkurentsieelise kodu- ja välisturul ning keskkondlikult vastutava maine.
    Rohelised, õieti ökomärgised on paljudel riikidel. Eestis suitsupääsuke (Eesti märk loodi valitsuse 1997. aasta 30. detsembri määrusega), Saksamaal sinine ingel (1977), Põhjamaades luik (1989), Euroopa Liidus lilletähis (1992) jne. Need on riiklikud toote või pakendi märgised, mida annavad välja erapooletud organisatsioonid. Seda märki ei panda toiduainetele ega ravimitele.
    Kaudselt võib rohelise turunduse alla panna näiteks Eesti Toiduainetööstuse Liidu poolt korraldatava aasta parima toiduaine konkurssi, eriti toodete osas, mida kantakse tervisliku alla. Turundusuuringutega on välja toodud, et toidukaupade osas eelistavad Eesti tarbijad üldiselt kodumaiseid sellegi tõttu, et sisaldavad vähem säilitusaineid. Tarbija suhtes rohelist suhtumist võib näha ka Põllumajandus-Kaubanduskoja ?Tunnustatud eesti maitse? kvaliteedi hindamises ja märgistussüsteemis. Rohelisteks huvigruppideks on valitsus, seaduseloojad, üldsus, haridustöötajad, pakkujad jt, kes peaksid olema koostöös, kelle vahel peaks olema objektiivne dialoog ja kellelt peaksid tulema rohelised sõnumid.
    Roheline sõnum peab olema tarbijahuvile rõhuv, lahendust näitav, hariv ja levitatav läbi alternatiivsete kanalite.
    Autor: Ann Vihalem
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Läti börsil saab tänasest märkida uut finantsettevõtet
Investoritelt on raha kaasamas Läti finantsettevõte INDEXO, kes kaasab börsilt ligi 7,5 miljonit eurot.
Investoritelt on raha kaasamas Läti finantsettevõte INDEXO, kes kaasab börsilt ligi 7,5 miljonit eurot.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Hägune horisont jahutas kuuma tehinguturgu, tooni annab Eesti kapital Edetabelid!
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.