Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ekstreemmatk pakases

    Turismihooaeg käib endiselt, kinnitavad suvel kanuudega jõgesid mööda rahvast sõidutavad Toomas Pannal ja Indrek Herman, kes talvel kanuud vanade villiste vastu vahetavad või sõjaväeinstruktori saatel inimesed niisama sohu saadavad.
    Külmas ja pimedas metsas otsitakse karu või põdrajälgi ja niiskel soosaarel võetakse juhendaja abiga ilma tikuta tuli üles. Samuti käib talvise looduspuhkaja meelelahutuse hulka ligi 20kraadises pakases villise käivitamine ja sissiahju ääres sõjaväetelgis öö möödasaatmine.
    Äripäev uuris, kuidas käib talvises Eestis siseturism ühel talvisel rabamatkal ja öisel villisesafaril.
    Rabamatka alustame kargel hommikul Kolga mõisa juurest. Kolmes-neljas autos kükitavad inimesed. Oodatakse reisikorraldajaid. Mõne aja pärast saabubki Toomas Pannal, tema juhatamisel algab retk ekstreemsustesse Kolga lähedalt Raudsilla talu juurest. Sinna jäävad õhtuks tagasitulijaid ootama kolm püstkoda, milles lõkke ääres on võimalik soojalt öö mööda saata. Ühes püstkojas on saun, millest viib vaibaga kaetud tee ojja, kus sulpsavad lõhed.
    Kui bussiga raba äärde jõuame, on seal põõsaste vahel laigulises kostüümis mehed. Instruktoritel, kes meid sohu viivad, on kaasas enamik eluks vajalik. Et mitte märjaksminevate tikkudega riskida, on neil näiteks tulepulk, millega lubatakse keskpäeval lõunalaagri lõke üles võtta, et talvises pakases vorstikesi küpsetada.
    Liigume liivaseljandikku pidi rabaväljade vahel. Matkajuht uurib kompassi ja kaarti. Kõik klapib, kuni jõuame rohtunud lagendiku äärde. Rohututtide vahelt paistab vesi. ?Siin peaks olema järv,? nendib sõjaväelane Venno. Tõepoolest, kohati on plats väga märg. ?Ju siis kaart tehti kevadise suurvee ajal,? arvab matkaseltskond. Ulukite tegevusest on esimesed jäljed, neid lähemegi puude alla uurima. Midagi on kraabitud, keegi on jätnud samblasse suuri sõrajälgi. Nagu indiaani romaanis asume uurima, millal need jäljed tehti. Keegi pabulate soojust ei testi, lepitakse vaid härmatisega mittekaetud jälgede vaatlusega. ?Tänahommikused,? arvab Venno. ?Mille järgi seda näha on?? ei jää matkajad rahule. ?Sisetunne ütleb,? vastab matkajuht. Suundume edasi teeradadelt kõrvale, vett täis kraavi mööda ja mahalangenud puudest üle ronides tihedamasse padrikusse.
    Laagriplatsi leiame kraavi kaldalt kõrgema ja kuivema künka otsast. Elevust tekitanud tulepulga jaoks läheb vaja kasetohtu ja kuiva puuprahti, mida minnakse okste raginal metsa alt korjama. Selgub, et linnainimesed on võhikud ? kuivi kaski otsides tulevad nad tagasi tohuga, mis pole küllalt hea. ?Kõige parem on noore kasvava kase toht,? selgitab Venno. Noore paberisarnase tohuga süütame oksa- ja samblahunniku, kuhu kiiresti suuremaid puid tuuakse. Igaüks saab proovida, kuidas märjas talvises metsas toht pulgaga põlema panna. Läheb küll.
    Hiigeltuulemurrus üle palkide ronides jõuame vastu pimedat jõe äärde. Paraku valele poole jõge. Püstkoda-saun asub teisel pool, sinna viiv purre aga on murdunud ja keskelt vee all. Loomulikult käib n-ö ellujäämiskursuse juurde jõe forsseerimine. Selleks leiab igaüks endale metsa alt toeka malaka. Jalad küll märjad, jõuavad kõik matkalised üle jõe.
    Eesti talvises metsas ei pea matkama vaid jala. Pakutakse ka liikuvvahendeid: lumesaane, ATVsid, villiseid. Viimased on sobivad just talvistes ekstreemtingimustes ja matkaja saab tunda, milline võiks olla sõdurielu talvel välitingimustes.
    Järgmisena stardimegi kahe villisega Nelijärve puhkekeskuse juurest, väljas ligi 15 külmakraadi. Mõistagi ei tööta villistel soojendus ja aknad jäätuvad kiirelt. Pime on ka. Jõuame Aegviidu suurematelt teedelt vähesõidetud auklikele metsateedele, siis ootamatult suusaradadele ja lõpuks kulmineerub adrenaliinirohke öine safari tankipolügooni tõelisel off-road-rajal. Presentkatusega n-ö uuemat tüüpi ehk kaheksakümnendate kolhoosivillised ületavad lehtvedrude raginal edukalt igasuguseid kraave ja muhke. Kurvides paiskuvad küll uksed lahti, kuid inimesed jäävad sisse. Küttesüsteem niristab esiistmel istuva villiseomaniku Indreku kalossi pisut tosooli, mis kedagi ei üllata, pigem on kõik hästi seni, kuni mootorid töötavad. Kuigi üks sõiduriistadest pisut tõrgub, pistetakse tikk jagaja pistiku vahele ning sõit jätkub.
    Kui polügooni küngastel natuke möllatud, jõuame laagriplatsile. Lõke põleb, tõrvikud valgustavad teed buss-sauna ja köetavasse telki. Pannil soojendame üles krevetid, potis keeb supp ja tee. Pakane on selline, et kui peopesi lõkke lähedal soojendada, muutuvad käeseljad ikkagi kohmetuks ? Aegviidu on üks Eesti külmemaid kohti ja seda on oma nahal tunda.
    Soojaks saab metsa toodud buss-saunas, mis on nõukogudeaegse transpordivahendi salongi rajatud leiliruum. Seal saab end kuumaks ajada ja siis lumega küürida. Jää bussi kõrval asuvas tiigis on liiga paks, et sinna suplusauku rajada. Riietumine käib õues ? pärast ekstreemsafarit on külmakartus juba kadunud.
    Sauna järel ootab ühistelk, kus köevad kaks ahju. Mõlemad on suutnud lume paari sentimeetri kauguseni ära sulatada. Kui küljealuse saab kuuseokste ja riietega soojaks, siis pole hullu ? ka plusskraadidele mõeldud magamiskotis hakkab soe. Kui aga jopega kotti ronida, siis, ime küll, hakkab jahe. Pigem hoiab sooja magamiskotile peale tõmmatud vammus. Kaks sissiahjudeks kutsutavat küttekeha soojendavad telki hommikuni. Pärast hommikukohvi aga selgub, et üks villistest on külma kätte ära surnud. Hämaras on lühisesähvatusi, kui masinat edutult käivitatakse. Kõik nipid ja käivitamine teise villise akult tulemusi ei anna ja nii lahkumegi teiste autodega. Energia, mille annab öine safari pakaselises Eesti metsas, on suurem kui lõunamaa päikese all südatalvel päevitamisega saadu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Morgan Stanley tõstis Wise’i hinnasihti
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.