Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liiklusohutus kokkuhoiu, mitte maksutõusu arvel

    Aasta 1991 ? 491 hukkunut, 2175 vigastatut... tänavu 11 kuuga 171 hukkunut, 2059 vigastatut ? arvud näitavad, et liiklus on aastatega ohutumaks muutunud, kuid statistika on siiski äärmiselt masendav. Õnnetuste tagajärjed saame numbrites kokku lüüa, inimlikku traagikat pole aga võimalik millegagi mõõta. Seepärast on äärmiselt oluline panustada liiklusohutuse suurendamisele ja inimeste liikluskultuuri parandamisele, st teha nii palju kui vähegi võimalik, et ära hoida raskeid õnnetusi. Usume, et see siht on ka teede- ja sideministeeriumis koostatud Eesti liiklusohutusprogrammil 2002?2010.
    Programmi rahastamine toob aga kaasa maksukoormuse tõusu ja uued maksud ning sellega ei ole Äripäev päri ? liiklusohutuse tagamiseks vajaliku raha saaks kokku hoida juba üksi teede- ja sideministeeriumi eelarvest.
    Valitsuselt teisipäeval heakskiidu saanud programmi elluviimine nõuab üheksa aasta jooksul kokku 528 miljonit krooni. Esimesel kolmel aastal on vaja 118, järgmisel kolmandikul 178 ja aastail 2008?2010 on kavas kulutada 232 miljonit. Selleks kavatsetakse suurendada liikluskindlustusest, mootorikütuse aktsiisist, sõiduki ja juhilubadega seotud toimingute lõivudest ning hasartmängumaksudest laekuvaid summasid ja muuta mootorsõidukimaks riiklikuks.
    Teisisõnu läheb riik jälle kergema vastupanu teed ? tõstab ja seab sisse uusi makse, selle asemel et korjata hoolikamalt kokku seni kehtivad. Enam pole tegu hiiliva, vaid suisa ?avalik-õigusliku? maksukoormuse tõusuga.
    Pole ka õige, et raha liiklusohutuse tagamiseks kavatsetakse võtta ainult sõidukijuhtide taskust. Kesise sõiduoskusega juhtide ja roolijoodikute (ca neljandik õnnetusist juhtub nende süül) kõrval põhjustavad suure osa õnnetusist jalakäijad, oma osa on kehvadel teedel.
    Programmi koostajad kinnitavad, et eesmärgi täitumisel, st kui õnnestub liikluses hukkunute arvu vähendada kaks korda, säästab riik üle 6 miljardi krooni. See oleks suurepärane tulemus.
    On hea, et liiklusohutuse tagamiseks vajalik raha koondatakse ühtekokku. Praegu on raske sellele tegevusele kulutatavat raha kokku lugeda. Erineva suurusega summasid tilgub mitmelt asutuselt ? näiteks maanteeameti tänavuses eelarves on liiklusohutusele mõeldud 10 miljonit.
    Samuti aitavad liiklusohutusele kaudselt ja otse kaasa muud tegevused ? näiteks teede ja tänavate hooldamine, remont, liikluspolitsei töö jne. Nii on raske hinnata, kas raha kulutatakse vähe või palju, õigel otstarbel või mitte.
    Palju kergem pole see aga ka uue programmi puhul? kavandatu räägib taas tõhustamistest, parandamistest ja vähendamistest. Rohkem konkreetsust!
    Tahetakse luua uusi komisjone, uurimisrühmi. Jääb mulje, nagu poleks seni üldse midagi tehtud. Maanteeameti töö tulemused on siiski silmaga näha ? 2000. aastal kahanes liikluses hukkunute arv 15 aasta madalaimale tasemele.
    Loodetavasti tuleb samasugune ka aasta 2001, 2002... Kui teede- ja sideministeerium kaotab oma topeltstruktuurid, veel parem, kui liitub majandusministeeriumiga, siis on olemas ka raha liiklusohutusprogrammile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.