Teisisõnu läheb riik jälle kergema vastupanu teed ? tõstab ja seab sisse uusi makse, selle asemel et korjata hoolikamalt kokku seni kehtivad. Enam pole tegu hiiliva, vaid suisa ?avalik-õigusliku? maksukoormuse tõusuga.
Pole ka õige, et raha liiklusohutuse tagamiseks kavatsetakse võtta ainult sõidukijuhtide taskust. Kesise sõiduoskusega juhtide ja roolijoodikute (ca neljandik õnnetusist juhtub nende süül) kõrval põhjustavad suure osa õnnetusist jalakäijad, oma osa on kehvadel teedel.
Programmi koostajad kinnitavad, et eesmärgi täitumisel, st kui õnnestub liikluses hukkunute arvu vähendada kaks korda, säästab riik üle 6 miljardi krooni. See oleks suurepärane tulemus.
On hea, et liiklusohutuse tagamiseks vajalik raha koondatakse ühtekokku. Praegu on raske sellele tegevusele kulutatavat raha kokku lugeda. Erineva suurusega summasid tilgub mitmelt asutuselt ? näiteks maanteeameti tänavuses eelarves on liiklusohutusele mõeldud 10 miljonit.
Samuti aitavad liiklusohutusele kaudselt ja otse kaasa muud tegevused ? näiteks teede ja tänavate hooldamine, remont, liikluspolitsei töö jne. Nii on raske hinnata, kas raha kulutatakse vähe või palju, õigel otstarbel või mitte.
Palju kergem pole see aga ka uue programmi puhul? kavandatu räägib taas tõhustamistest, parandamistest ja vähendamistest. Rohkem konkreetsust!
Tahetakse luua uusi komisjone, uurimisrühmi. Jääb mulje, nagu poleks seni üldse midagi tehtud. Maanteeameti töö tulemused on siiski silmaga näha ? 2000. aastal kahanes liikluses hukkunute arv 15 aasta madalaimale tasemele.
Loodetavasti tuleb samasugune ka aasta 2001, 2002... Kui teede- ja sideministeerium kaotab oma topeltstruktuurid, veel parem, kui liitub majandusministeeriumiga, siis on olemas ka raha liiklusohutusprogrammile.