?See ei ole postiseadus, see on Eesti Posti seadus,? ütles posti- ja kulleriteenuseid osutava OÜ Kirilind juhatuse esimees Tiit Rein.
Reinu sõnul teeb aasta alguses kehtima hakanud postiseadus teistele firmadele kirjakande ja arvete edestamise võimatuks, kuna sel juhul peaksid ka väiksemad firmad looma üle-eestilise postivõrgu. ?Meie firmal on olemas oma kogumis- ja kandevõrk, kuid meil puudub ühendus iga metsakülaga, see ei ole mõeldav,? ütles Rein.
Tiit Rein ei osanud veel öelda, mis Kirilind ette võtab, praegu toimuvad konsultatsioonid juristidega. ?See on mõnus seadus, kus kasutatakse selliseid termineid, nagu näiteks ?mõistlik hind?, aga mis on mõistlik hind, kas 5 või 50 krooni kirja eest?? küsis Rein.
?Selle seadusega üritatakse kinnistada Eesti Posti monopoli ja monopoli teenitav suurem tulu makstakse kinni klientide taskust,? ütles kullerteenustefirma OÜ Door 2 Door (D2D) juhatuse liige Olle Koop.
Koop ei osanud veel hinnata, kui palju Eesti Posti kasum seoses seadusemuudatustega võiks kasvada, kuid tema hinnangul on oodata tulu kasvu kirjakandelt. ?Umbes 80 Eestis saadetavate lihtkirjade mahust tuleb ettevõtetelt, praegu saavad kõik vähegi suuremad postitajad allahindlusi. Pärast praktiliselt monopoliks saamist pole Eesti Postil mingit vajadust enam allahindlusi pakkuda,? rääkis Koop. ?Puhastulu kasv kirjakandelt võiks jääda kuskile 20?25 piirimaile.?
?Eesti Posti jaoks on seadus kasulik selle poolest, et see korralagedus, mis turul oli, on likvideeritud,? ütles Eesti Posti nõunik Juhan Kiris.
Kuidas mõjutab postiseadus Eesti Posti tulusid, ei osanud Kiris öelda. Eesti Posti 2001. aasta I poolaasta käive oli 285,3 miljonit krooni ja kasum 37,1 miljonit krooni.
Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos sõnas, et riigikogu võttis selle seaduse vastu, et kindlustada posti jõudmise igale poole sama hinnaga. ?Postiteenust ei saa laiali jagada, et igaüks teeb ainult seal, kus tahab, linnas on posti vedamine muidugi odavam,? ütles Proos.
Samas märkis Proos, et konkurentsiamet uurib praegu Eesti Posti väikepakiveo teenust, mida suurfirma pakub konkurentide väitel alla omahinda.
Teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juht Edvard Saarma ütles, et Eesti postituru vastu on huvi tundnud ka näiteks Deutsche Post.
?Nemad tahavad osutada teenuseid ainult Tallinnas, uus seadus seda aga ei võimalda,? sõnas Saarma.
Kaabeltelevisiooni- ja internetipakkuja ASi Starman juhatuse esimees Peeter Kern ütles, et uue seadusega doteeritakse linnaelanike arvel maapiirkondi. ?Maksumaksjate arvel toetatakse posti laialivedu maapiirkonnas, õigem ja lihtsam oleks aga teha seda otsetoetuste kaudu,? sõnas Kern.
Oma klientidele arvete edestamiseks kasutab AS Starman mitme firma teenuseid.
?Meil on huvi, et konkurents säiliks, sest nii saame Eesti Postiga võrreldes kordades odavamat teenust,? rääkis Kern. ?Eesti Posti saeb ise oksa, mille peal ta istub ? kui teenus kallineb, loobub üha rohkem ettevõtjaid paberarvest ja kasutakse rohkem e-arvet. ?
Postiteenuseid osutada soovivad firmad peavad esitama sideametile taotluse tegevusloa saamiseks hiljemalt 1. märtsiks.
Seotud lood
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.