• OMX Baltic0,13%298,38
  • OMX Riga0,74%874,95
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,14
  • OMX Vilnius0,72%1 156,08
  • S&P 5000,67%6 066,44
  • DOW 300,38%44 470,41
  • Nasdaq 0,98%19 714,27
  • FTSE 1000,77%8 767,8
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%99,55
  • OMX Baltic0,13%298,38
  • OMX Riga0,74%874,95
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,14
  • OMX Vilnius0,72%1 156,08
  • S&P 5000,67%6 066,44
  • DOW 300,38%44 470,41
  • Nasdaq 0,98%19 714,27
  • FTSE 1000,77%8 767,8
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%99,55
  • 21.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tulevik jätkuvalt udune

Eelmisel nädalal jätkus aktsiaturgudel langus, kuna paljude ettevõtete majandustulemused ei vastanud investorite ootustele ning kindlaid märke majanduse taastumisest veel pole.
Kui aasta algas väga optimistlikes meeleoludes, siis nüüd on paljud investorid muutnud aktsiate suhtes ettevaatlikumaks ning on pilgud pööranud võlakirjade turule.
Nädala esimestel päevadel oli börside langus tingitud USA keskpanga juhi Alan Greenspani kõnest. Investorid lootsid positiivseid teateid, mis kinnitaks, et viimaste kuude aktsiaturgude tõusul on olnud alust. Greenspan aga ütles, et taastumine ei ole veel toimunud ning ka lähiajal on taastumise ees mitmed riskid.
Kuna Greenspani kõne investoritesse optimismi ei sisendanud, jäädi ootama ettevõtete neljanda kvartali majandustulemusi. Kahjuks ei suutnud ka ettevõtted millegi väga heaga üllatada.
Suurtest kompaniidest suutsid küll paljud eelmise kvartali prognoose täita. Investoreid huvitavad aga tulemustest enamgi ettevõtete tulevikunägemused. Tuleviku kohta aga ettevõtted midagi väga lootust andvat ei öelnud.
Viimase aja majanduslangusest üks suuremaid kasumisaajaid on eluasemelaenude turul tegutsev Fannie Mae. Viimase aasta jooksul tunduvalt langenud intressid on meelitanud inimesi soetama kinnisvara. Fannie Mae 2001. aasta 4. kvartali kasum tõusis võrreldes eelneva aastaga koguni 25 protsenti. Kogu aasta kasum kasvas 21 protsendi võrra.
Fannie Mae on üks kolmest kompaniist, kes viimase 15 aasta jooksul on iga aasta suutnud näidata kahekohalist kasvutempot. Kaks ülejäänud kompaniid, kes sellesse auväärsesse klubisse kuuluvad, on äriteenuseid pakkuv Automatic Data Processing ja jaekaubandusettevõte Home Depot. Kaks senist ?klubiliiget?, tarkvaratootja Microsoft ja ravimitootja Schering-Plough, ei suutnud 2001. aastal sellesse pääseda.
Kui autotootja Ford Motor oli 1991. aastal raskustes, müüs ettevõte 2 mld dollari (35,5 mld krooni) väärtuses vahetusvõlakirju, et saada vajaminevat raha. Võlakirjade müük toimus ajal, mil Fordi aktsia oli madalseisus, ja vahetusvõlakirjade ostajad teenisid järgmistel aastatel suuri kasumeid.
Ford üritab taas oma bilanssi vahetusvõlakirjade müügiga parandada.
Ford plaanib müüa vahetusvõlakirju 3 mld dollari (53,3 mld krooni) väärtuses.
Vahetusvõlakirjad tunduvad olevat hea alternatiiv Fordi aktsiatele nende jaoks, kes usuvad Fordi tulemuste paranemisse. Vahetusvõlakirjad annavad hea võimaluse kaitsta ennast aktsia languse vastu, saades aktsia hinna tõustes aga sama suurt tulu kui aktsia omanikud.
Pärast kaheksa kauplemispäeva kestnud pausi alustati möödunud nädala neljapäeval taas kauplemist Buenos Airese börsil. Juhtivaid aktsiaid sisaldav Merval-indeks tõusis kahe päeva jooksul 20,9 protsendi võrra, sest inimesed püüavad aktsiate ostmisega saada raha pangandussüsteemist välja ja kaitsta ennast inflatsiooni vastu. Valitsus ootab käesoleva aasta inflatsiooniks 8?11. Analüütikute arvates võib inflatsioon tulla aga oluliselt suurem.
Esmaspäeval USA turgudel kauplemist ei toimu, sest tähistatakse Martin Luther Kingi päeva.
Ülejäänud nelja kauplemispäeva jooksul aga jätkub ettevõtete kvartalitulemuste avaldamine.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 15:17
Einar Laagriküll: miks me ei tohi küberturvalisuse taustal unustada füüsilist turvalisust?
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele