Kristina ?migunil on väga väike võimalus tõestada enne olümpiamänge, et pole dopingut tarvitanud, leiavad Eesti spordijuhid ja teadlased, kirjutab Eesti Päevaleht.
?On väga vähe tõenäoline, et B-proovi tulemus erineks A-proovist, Kristinal ei tasuks selle peale loota,? ütles eile, 11 päeva enne Salt Lake City taliolümpiamängude algust Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann.
Pessimistlik oli ka tuntud spordifüsioloog, Tartu ülikooli emeriitprofessor Atko Viru, kes kardab kõige rohkem, et rahvusvaheline suusaliit (FIS) suhtub ?miguni probleemi puhtalt juriidiliselt ega arvesta Eesti-poole objektiivset seletust.
?Meil pole probleemi, et me ei suudaks tõestada Kristina organismi füsioloogilist eripära vastavalt keskkonnale ja tõestada tema süütust, millesse ma usun,? ütles Viru. ?Aga meie jõupingutused on asjatud, kui suhtutakse juriidiliselt ja mitte sisuliselt.?
Viru sõnul oli ?migunil avastatud dopingu, norandrosteroni tase üle FISi kehtestatud piirnormi ja muu rahvusvahelist suusaliitu ei huvita. ?Kardan sellist võimalust ja siis pole meil kellelegi edasi kaevata,? ütles Viru.
Atko Viru kuulus Eesti suusaliidu loodud töörühma, mis valmistas eile FISile tõenduskirja, et norandrosteroni lubatust kõrgem tase Kristina ?miguni organismis tulenes 24aastase sportlase organismi füsioloogilisest eripärast, mitte keelatud dopinguaine teadlikust tarbimisest.
Eelmisel nädalal vabastas rahvusvaheline alaliit sisuliselt karistusest Läti bobisõitja Sandis Prusise, kes andis positiivse dopinguproovi (steroid nandroloon) novembris treeningute ajal Park Citys.
Alaliit leidis tõendeid, et Prusis polnud dopingu pruukimises süüdi, ja lühendas võistluskeeldu kahelt aastalt kolme kuuni. Keeld lõpeb olümpiamängude esimesel võistluspäeval, 9. veebruaril. Läti ajakirjanike seas levinud versiooni kohaselt oli ainsaks tõendiks Prusise väide, et ta pole dopingut teadlikult tarvitanud.
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.