Riik otsib võimalust, kuidas hüvitada Võrtsjärve angerjavarude taastamise kulusid, ning kavatseb seepärast mõrrapüügiõiguse tasu ligi 20 korda tõsta, kirjutab Sakala.
Riigikogus menetletav kalapüügiseaduse muutmise seadus näeb ette kutselise ja piiratud kalapüügiõiguse tasu järsku kallinemist.
'Me olime ise sellega nõus, sest nii maksavad taastootmise eest kõik kalurid, kes angerjat püüavad,' ütles osaühingu Valma Kalur esimees Leo Aasa. Seni kaluritel otsest maksmiskohustust polnud.
'Enampakkumisel läksid hinnad meeletult kõrgeks ja uued tulijad polnud nõus veel lisaks maimu eest maksma,' selgitas Viljandimaa Keskkonnateenistuse juhataja Veikko Kunberg. 'Nüüd lähevad oksjoni alghinnad kindlasti üles, aga maimu eest maksavad sisuliselt kõik.'
Tõsta soovitatakse ka Võrtsjärve vesikonna veekogude põhjaõngejadade tasu, mis praegu on 1 kroon konksu pealt. Eelkõige puudutab eelnõu aga angerjapüüki Võrtsjärvel ning ühe mõrrapüügiõiguse tasu võib tõusta 300 kroonilt 5700 kroonile.
'Esialgu jääb tegelik tõus ilmselt siiski väiksemaks,' ütles keskkonnaministeeriumi jurist Annemari Vene. Ta lisas, et tänavu tasu ei muutu ja edaspidised määrad kinnitab valitsus oma määrusega.
Aasa avaldas kalurite nimel kartust, et kuna püügitasu rahal pole sihtotstarbelist suunitlust, siis võib keskkonnaministeerium angerjaostu raha vähendada või seda ka mujal kasutada. 'Seaduseelnõus pole kirjas, et see raha kindlasti tagasi peab tulema. Meil käinud minister Kranich küll lubas, aga kindlustunnet ei ole,' lausus ta.
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.