Kõlab küll küüniliselt, kuid varavastane kuritegevus tagab turvafirmadele klientuuri sama vääramatult kui surm hauakaevajatele. Eestis on turvaäri seega ahvatlus, mis meelitanud ettevõtjaid kätt proovima ja investeerima. Samas on teravnenud konkurents välja toonud mõnedki probleemid, mis häirivad tarbijat ja pidurdavad teenuse arengut, kuid mille lahendamine aitaks tõsta teenuse kvaliteeti.
Märkimisväärne osa tõsisematest tülidest saab alguse seetõttu, et kehtivates lepingutes ei ole kliendi jaoks küllaldast kaitset teise osapoole ? turvafirma ? ühepoolsete otsuste ja nende tagajärgede eest. Näiteks sobib juhtum läinud aasta sügisest, kus Tallinna ühes turvafirmas vahetati välja korraga kõik patrullitöötajad. Paraku kliente sellest ei informeeritud ja kuu hiljem toimus ühel mehitatud valve objektil sissemurdmine, kus määrav oli asjaolu, et patrullide tegevus öösel oli puudulik. See näitab, kuidas lepingu ühe osapoole otsus muudab valve kvaliteeti teise osapoole arvamust arvestamata. Just patrulli turvatöötajad on need võtmeisikud, kelle töö määrab põhiliselt valveteenuse kvaliteedi.
Seoses turvaettevõtte omaniku vahetusega rändavad kliendi andmed pahatihti tema tahtest sõltumatult koos valvelepinguga uude firmasse. Paremal juhul sellest kliente teavitatakse ja jäävad tööle patrullitöötajad, kes häire korral kohale oskavad sõita. Kui klient ei ole sündmuste käiguga rahul ja sooviks lepingupartnerit vahetada, tuleb tal enamikul juhtudel arvestada nende lisakuludega, mis on seotud osa valvesüsteemi väljavahetamisega.
Kui taksoteenust suudab hinnata igaüks, siis turvateenus on selleks liiga komplitseeritud ja tema tegevused ei toimu kliendi kontrolli all. Kui teenuse osutamiseks pole fikseeritud standardeid, on erinevad tõlgendused paratamatud ja tarbijakontroll ei toimi. Vahel avastatakse juhuslikult, et häirele valveobjektil ei järgne mingit tegevust või et lubatud mõne minuti asemel saabub patrullauto alles poole tunni möödudes. Rangete miinimumnõuete täitmine muudab aga teenuse läbipaistvamaks ja loob tunduvalt suuremad eeldused ausaks konkurentsiks.
Eesti tarbijate põhiosa on hinnatundlik ja turvafirma valikul on just teenuse soodne hind kaalukas argument, olles mõnelgi juhul kaalukam kui firma tuntus, hea maine või tuttavate soovitused. Küsitlused näitavad, et informatsioon nii teenuse sisulise poole kui ka hindade kohta saab enamik kliente turvafirmade müügimeestelt. Kas tulevane klient nii kõikidest oma riskidest ja õigustest kuuleb, on iseasi. Küll võib just müügimeestelt kuulda, et turvaettevõtete vahel esineb ebaausat konkurentsi, mis olevatki hindade ülisuure kõikumise peamine põhjus. Samas on müügimehed ise valmis piinlikkust tundmata kritiseerima konkurente ja lubama odavamat kuumaksu klientide saamiseks.
Osa teenuse hinnast moodustab valvesüsteemi maksumus. Loomulikult on seadmed väga erinevast hinnaklassist ja võimalikke tehnilisi lahendusi palju. Kuigi turvafirmad on võimelised pakkuma erinevaid valvesüsteeme ja valvetehnikat, lepib klient tavaliselt mõne odavama variandiga. Kasutatakse lihtsaid lahendusi, keskpäraste seadmetega ja pahatihti vajaliku hoolduslepinguta. Pole haruldased ka need juhtumid, kus alles pärast sissemurdmist saab teenuse tarbija teada, mis ta ise tegema oleks pidanud või mis tegemata jäi. Valvetehnikaga seotud probleemid on sageli põhjus, mis lubab turvaettevõttel kogu vastustuse kliendile veeretada.
Turvateenuse arengut pidurdavad oluliselt ka turvaettevõtete arenguga kaasnevad raskused. Liiga sagedased on töötülid, muret tekitavalt suur on ka tööjõu voolavus. Olen kohanud turvatöötajaid, kes on ühe aasta jooksul kandnud nelja turvafirma vormi. Terav konkurents on kokku kuivatanud ka palgafondid, kokku hoitakse isegi töötajate ohutuse arvelt. Küllaltki tavaline on ka omanike sekkumine firma juhtimisse, mis üldjuhul toob kaasa teenuse kvaliteedi ohverdamise finantshuvidele. Väidetavalt kasutatakse kohati juba patrullautodel turvatöötaja kvalifikatsioonita mehi või sunnitakse turvamehi töötama patrullautol üksinda, koolitusele ja väljaõppele ei pöörata aga väärilist tähelepanu.
Keskmine turvatöötaja on kriitiline ja sageli rahulolematu töösuhtega. Kliendi jaoks on see tõsine ohumärk, mis võib kõigi turvafirmade usaldusväärsust kahjustada. Seega peaks ka turvatöötaja ohutust ja tema väljaõpet puudutavad küsimused olema kindlasti üks valdkond, mis nõuab rangemaid kriteeriume ja standardeid.
Standardid peaksid kehtima ka turvafirma ja kliendi vahelise suhte reguleerimiseks. See aitaks vältida arusaamatusi ja säästaks klienti edaspidiste üllatuste eest, sest turvalepingut sõlmival inimesel ei piisa tavaliselt teadmisi ega kogemusi kõigi võimalike situatsioonide ettenägemiseks. Kindlasti lihtsustaks detailsem leping ka kahjude hüvitamisega seotud küsimusi.
Seadus sätestab, et turvateenuseid osutatakse ainult kirjaliku lepingu alusel. Kui kliendi ja turvafirma vaheline suhe reguleeritakse turva- ehk valvelepinguga, siis teatud kindlate kohustuslike standardite sisseviimine lepingusse peaks olema lihtsaim ja loogilisim tee kliendisuhte täpsustamiseks. Kindlasti ei tohi standardite kehtestamisega luua aga kunstlikke takistusi vabale konkurentsile.
Omaette teemaks võiks olla sõltumatu eksperdi staatus. Õigel ajal antud nõuanne aitab vältida palju ebameeldivusi. Kliendi ja turvafirma vaheline vaidlus ei pea jõudma kohtusse ega lõppema lepingu katkestamisega. Kliendile on vaja õigeaegset asjatundlikku tuge, et mõista põhjuseid ja parandada vigu, kui midagi valesti on läinud. Selleks sobiksid tegevusloa alusel töötavad sõltumatud eksperdid.
Autor: Lembit Kraas
Seotud lood
Pro Kapital Grupp AS asutati 1994. aastal Itaalia ettevõtja Ernesto Preatoni visionaarsel eestvedamisel, nähes võimalusi okupatsioonijärgsel, ent siiski tärkaval Baltikumi turul. Märgates nii Balti riikide kui ka Skandinaavia ja Mandri-Euroopa kultuurilisi ja majanduslikke sarnasusi, kasutas Preatoni ära esmaklassiliste maatükkide soodsat kättesaadavust – strateegiat, mis seisnes suure arendusportfelli omandamisel ning pani ühtlasi vundamendi tänasesse ulatuvale eduloole.