Ametnikud teenivad nõukogus palgalisa

?Tegemist on anomaaliaga,? ütleb riigikontrolör Juhan Parts, iseloomustades praegust olukorda, kus riigiametnikud teevad lisatasu eest tööd riigile kuuluvate äriühingute nõukogudes.

Rahandusministeeriumi andmeil on praegu riigi osalusega ettevõtete, sihtasutuste ja mittetulundusühingute nõukogudes umbes 190 töökohta inimestele, keda nimetab ametisse riik. Umbes kaks kolmandikku neist on riigiametnikud, ülejäänud on riigi poolt nõukogu töösse kaasatud asjatundjad.

?Riigiametnik peab olema hästi tasustatud, eraldi tasude maksmine pole õige,? räägib Juhan Parts. ?Kui nõukogu liige pole riigiametnik, siis on tasu suurus kokkuleppe küsimus. Selge, et see peab olema läbipaistev,? sõnab Parts.

?On selge, et riik peaks ja ka saaks olla parem omanik,? sõnab Järvan. ?Kindlasti peame tugevdama nõukogudes osalevate riigiametnike oskusi ja motivatsiooni riigi huvide eest hea seismisel.?

Nõukogude esimeeste ja liikmete sissetulekud kasvavad aasta-aastalt, sest need on seotud miinimumpalgaga. Tänavu on miinimumpalk kasvanud 1850 kroonini.

Nõukogu liikmele võib maksta töötasuks kuni kolm miinimumpalka ja esimehele kuni neli miinimumpalka. Preemiat ehk nn hüvitist saab kuni 50 protsenti aastas makstud nõukogu liikme tasust.

Juhuslikult valitud riigi osalusega ettevõtete nõukogude liikmete kuupalgad varieerusid 2-3 miinimumpalga vahel, seega saavad nad tänavu nõukogus osalemise eest 6000?9000 krooni rohkem kui eelmisel aastal.

Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS) juhatuse liikme Peep Põldsammi hinnangul pole nõukogu liikmed üle makstud. RIKSi nõukogu on üks prominentsemaid, kuhu kuuluvad eri ministeeriumide kantslerid ? Aare Järvan ja Märt Kraft siseministeeriumist, Indrek Tarand välisministeeriumist ja Indrek Kannik kaitseministeeriumist. Nõukogu juhib teede- ja sideministeeriumi kantsler Margus Leivo.

Leivo saab kuus kolmekordset miinimumpalka, ülejäänud 2,5kordset.

?Kui vaadata, kui suur ühe IT- või telekommunikatsiooniettevõtte juhatuse liikme palk, siis see jääb 50 000 krooni kanti. Kui jagada see töötundideks ja võrrelda, kui palju kulub nõukogu liikmetel aega koosolekutel osalemiseks, materjalidega tutvumiseks, siis see suhe on kooskõlas,? räägib Põldsamm.

Põldsammi sõnul makstakse nõukogule töötasu kord kvartalis ning lisatasusid, preemiaid, kompensatsioone ega hüvitisi pole nõukogu RIKSilt saanud.

Koos Siim Kallase peaministriks saamisega rahandusministeeriumist valitsuse pressibüroo direktoriks liikunud Daniel Vaarik on varem kuulnud Eesti Loto nõukogusse, teenides 2000. aastal 33 600 krooni.

?Eesti Lotos tegin päris palju tööd selle palga eest,? räägib ta. ?Minu nõukogu liikmeks olemise aeg sattus sellele perioodile, kui Eesti Lotos oli juhi väljavahetamine, nõustasin ettevõtet kommunikatsiooni küsimustes.? Praegu kuulub Vaarik kirjastuse Perioodika nõukogusse.