Esimese sammuna ehitusplaanide pidamisel tuleb realistlikult hinnata oma teadmisi ehitusvaldkonnas. Laialt on levinud arvamus, et ehitamine ja ehituse juhtimine on midagi, millega igaüks hakkama saab, kuid pahatihti on sellisel suhtumisel nukrad tagajärjed, näiteks ehitusfüüsikaliselt vigane maja. Seega on soovitatav, et juba enne projekteerijate-ehitajatega suhtlemist valitakse välja sobiv ehitusnõustaja, kes osaleb nii projekteerija kui ka ehitaja valimisel, hiljem aga tegeleb ka omanikujärelevalvega ehitusel.
Üldiselt tellitakse ehitustööd ehitusfirmalt ja seega kerkib üles küsimus, kuidas valida ettevõte, mis tagaks mõistliku hinna juures nõutava kvaliteedi. Kõige kindlam on kasutada mõnda üldtuntud firmat, mis tõenäoliselt kindlustab küllaldase kvaliteedi, aga tihti võib osutuda üsna kalliks. Mõistlik valik võib olla ka mõni vähem tuntud firma, millega on kas isiklik varasem kontakt või mida soovitab mõni tuttav. Ettevaatusega tuleks suhtuda tundmatutesse väikefirmadesse ja brigaadidesse, kellega võib hiljem tekkida ebakõlasid ehituse ajal või probleeme garantii täitmisega. Silmas tasub pidada ka seda, et ehitamise käigus ehitaja vahetamine on küllaltki ajakulukas ja tihti ka rahaliselt kahjulik. Seetõttu ei pruugi vähempakkumisel madalaima hinna pakkuja osutuda lõpuks soodsaimaks ning kui madalaim hind erineb teistest pakkumistest põhjendamatult suurel määral, tuleks kaaluda selle kõrvalejätmist.
Ehitusfirma valimisel on vajalik tausta uurimine, eriti kui on tegemist tundmatu ettevõttega. Selleks on mitmeid võimalusi, näiteks ettevõtte varasemate tellijatega vestlemine. Kättesaadavaim on kindlasti internet, kus saab otsida infot ametlikest andmebaasidest ? näiteks Krediidiinfo firmapäring ja maksehäireregister, erinevad võlgnike andmebaasid.
Kui olete sõlminud e-maksuameti kasutamise lepingu, on võimalik kontrollida ettevõtte maksuvõlgnevuste olemasolu. Samuti võiks proovida päringut interneti otsingusüsteemides, nt Google või Neti, ettevõtte (aga miks ka mitte juhataja) nime järgi.
Soovitatav on veenduda, et firmal on kehtiv litsents pakutavate tööde tegemiseks. Ka kindlustuse (näiteks CAR ? contractor all risks ? ehitaja kõikide riskide kindlustus) olemasolu viitab soliidsemale ettevõttele.
Kindlasti tuleb soovitada detailse projekti tellimist, mis fikseerib täpselt nii arhitektuurse kui ka tehnilise lahenduse. See välistab võimaluse, et ehituse käigus teatab ehitaja, et tema hinnapakkumises oli lahendatud näiteks välisseinakonstruktsioon tunduvalt odavama konstruktsiooniga.
Samuti võib spetsialist koostada ehitustööde loendi, milles on ette antud kõik tööd ja materjalid, ning ehitajal jääb vaid täita lüngad ?anda iga töötsükli kohta materjalide ja töö tegemise hind ning viimaks ka ettevõtte kasum.
Sellise hinnapakkumise eelis on see, et on äärmiselt lihtne võrrelda erinevaid pakkumisi. Samas on oht, et pakkumisdokumentatsiooni koostamisel jääb mõni töölõik kahe silma vahele või ei suudeta täpselt hinnata ehituse mõne lõigu, näiteks mullatööd, mahtu, mistõttu ehitaja nõuab põhjendatult lisaeelarve koostamist.
Kui ei ole kõigile pakkujatele ühtset tööde loendit, on võimalik, et töö endale saamiseks tõmbab ehitaja hinna pakkumisel alla, kuid jätab osa töid pakkumisest välja. Hiljem, kui ehitus juba käib, käsitletakse väljajäetud töid lisatöödena ja nendele tehakse lisakalkulatsioon, mis on pahatihti ülehinnatud. On ju selge, et tellija ei korralda väikeste lisatööde jaoks uut vähempakkumist ning töö tellitakse ikka samalt ettevõttelt. Sellega jääb tellija ebameeldivasse olukorda ? esiteks tõuseb ehituse hind üldiselt, kuid peale selle maksab ta lisatööde eest kõrgemat hinda kui konkurentsitingimustes.
Tähelepanu tasub juhtida ka õigele ajastusele ehitustööde tellimisel. Kui lähete suvel, kõige aktiivsemal ehitusperioodil, küsima töödele hinnapakkumist, lisab ehitaja hinnale üsna tõenäoliselt küllaltki suure kasumi. Seevastu ajal, mil ehitusturg on madalamal ? aasta alguses ? on näiteks sisetöid kindlasti soodsam ette võtta, kuna ehitusfirmadel on töölistele vähem rakendust ning sama töö saab kätte väiksema kasumimarginaaliga.
Autor: Andreas H. Otsmaa