Tallinna ja Falcki lepingu eesmärk täidetud

22. aprilli Äripäevas väidab ajakirjanik Virkko Lepassalu, et Tallinna linn on saanud suurt kahju lepingult, mille ta on sõlminud ASiga Falck Eesti (vt. ESSi kallis piletikaitse).

Kirjutis sisaldab põhjendamatuid ja eksitavaid väiteid.

1. Artiklis on kirjutatud, et aastal 2000 maksis linn ühistranspordi piletite edasimüüjatele vahendustasu keskmiselt 500 000?600 000 krooni kuus.

Järgmises lõigus on kirjas, et Falcki käive praegu on keskmiselt 800 000 krooni kuus. Seega võrdleb ajakirjanik võrreldamatuid numbreid ? ühe aasta ühte kuluartiklit praeguse kogukäibega, mis sisaldab lisaks vahendustasudele ka kõiki muid kulusid, sh piletikontrolöride otsest turvamist Falcki töötajate poolt.

2. Piletimüügi turvamine ei seisne sugugi selles, et ?aeg-ajalt kontrollib ESSi turvamees, ega kioskites võltspileteid müügil pole?. Piletimüügikohtade kontroll on pidev, sellega tegeleb Falck Eesti sisekontrolli osakond. Paar korda aastas toimuvad suuremad reidid, mis haaravad praktiliselt kogu linna.

3. Nagu ka kirjutise juures olevast tabelist ilmneb, ei ole lepingu sisu pelk piletite laialivedu, vaid ka piletite hoiustamine, kõigi järelmüügilepingute haldamine ja täitmine, arvestuse pidamine jne. Seega on absurdne väita, nagu oleks tegelik kulu 10 000 krooni kuus.

4. Linna ja Falck Eesti vahelise lepingu eesmärk oli võitlus võltsitud piletitega. Säästva arengu ja planeerimise ameti hinnangul põhjustasid võltsitud piletid enne lepingu sõlmimist linnale kahju 3 mln krooni kuus. Tänaseks on võltsingutele sisuliselt lõpp tehtud.

Peame kahetsusväärseks ja ebaprofessionaalseks, et ajakirjanik ei andnud meile võimalust kommentaariks artikli ettevalmistamise käigus.