• OMX Baltic0,53%304,79
  • OMX Riga0,04%868,63
  • OMX Tallinn0,46%2 008,2
  • OMX Vilnius0,55%1 212,09
  • S&P 500−0,35%5 872,21
  • DOW 30−0,41%41 880
  • Nasdaq −0,61%19 030,12
  • FTSE 1000,16%8 599,12
  • Nikkei 225−0,98%37 755,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,12
  • OMX Baltic0,53%304,79
  • OMX Riga0,04%868,63
  • OMX Tallinn0,46%2 008,2
  • OMX Vilnius0,55%1 212,09
  • S&P 500−0,35%5 872,21
  • DOW 30−0,41%41 880
  • Nasdaq −0,61%19 030,12
  • FTSE 1000,16%8 599,12
  • Nikkei 225−0,98%37 755,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,12
  • 30.04.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Autoveo maksumus sõltub kuludest

Sageli huvitab tellijat veoarve saamisel, millest hind koosneb ja miks on see just selline. Lisaks tuleb otsustada, kas on kasulikum vedu auto või treileritega.
Esmalt vaatleme täiskoormavedusid autotranspordiga. Veofirmal on iga auto kohta teenuste osutamisega seotud püsi- ja muutuvkulusid, millele lisanduvad veel firma üldhalduskulud. Peamisteks püsikuludeks on liisingumaksed, kindlustused, erinevad litsentsitasud ja tagatissummad, mille suurus ei sõltu sellest, kas auto töötab või seisab. Lihtsuse mõttes vaadeldakse ka juhi palka ja päevarahasid koos kaasnevate maksudega sageli püsikuluna, ehkki tegelikkuses need varieeruvad.
Olulisim muutuvkulu on kütus, millele lisanduvad auto füüsilise amortiseerumisega seonduvad (kummid, hooldused jms) ning vedudeks vajalikud dokumendikulud (TIR-vihikud, teeload, transiiditagatised jms). Lisaks veel teemaksud, sildade ületamise ning tunnelite läbimise maksud, laevapiletid, mõnel ka näiteks ülekaalu- või gabariidilubade maksumus. Muutuvkulude nimistu ei ole siin loetletuga kindlasti mitte piiritletud ning see sõltub veomarsruudist ning kauba iseloomust. Laadimiste, koormakinnitamise ja dokumentide vormistamistega seonduvad kohustused ning nendega kaasnevad kulud määrab ära rahvusvahelisi autovedusid reguleeriv CMRi konventsioon.
Summeerides kõik püsi- ja muutuvkulud näiteks 12 000kilomeetrise kuu läbisõidu juures, selgub kogukulu, mis algab 100 000 kroonist tänapäeva nõuetele vastava rahvusvahelisi vedusid teostava auto kohta kuus. Sealjuures ei ole teenitud kasumit.
Kasumi teenimiseks tuleb läbida rohkem ?makstud? kilomeetreid, mil lisanduvad ainult muutuvkulud, ning küsida klientidelt sellist veohinda, et oleks tagatud firma normaalseks eksisteerimiseks ja arenguks nõutav kasumimarginaal. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) hinnangul peaks veohind olema vähemalt 10,30 krooni/km. Eeldades, et kõigi 12 000 kilomeetri läbimise eest seda hinda ka makstakse, oleks vedaja brutokasum 23 600 krooni auto kohta.
Kuna me vaatleme kõiki muutujaid ? tulusid, kulusid ja kilomeetreid ? kalendrikuu jooksul, ei tohi unustada, et kuus on keskmiselt 30 päeva. Seega peab ainuüksi kulude katteks laekuma vedaja arvele iga auto/päeva eest minimaalselt 3333 krooni. Selleks, et firma ka raha teeniks, peaks iga auto/päeva tootlikkus olema vähemalt 4000 krooni. Võrdluseks ? üldlevinud kompensatsiooniks auto seisakupäeva eest on Eestis kujunenud 1600 krooni. Seetõttu on vedajad sunnitud veohindades korrektuure tegema.
Isegi kõige paremini korraldatud tööga firmades, kus tehnohooldused viiakse läbi öösiti, kasutatakse asendusjuhte, vahetustreilereid jms, ei õnnestu kasutada kogu olemasolevat ajaressurssi. Seda selliste piirangute nagu nagu juhtide töö- ja puhkeaja seadus, järjekorrad piiriületuste ootel, veokite sõidukeeld nädalavahetustel ja riiklikel pühadel, ilmastikuolud ning viivitused laadimistel ja dokumentide vormistamisel. parema korraldamise kaudu saaksid kliendid mõjutada autode tööviljakuse kasvu ning sellest tulenevat veohinna alanemist. Autode kasulikuks tööajaks jääb tegelikkuses mitmeid päevi vähem kui 30.
Klientidel on võimalik vahetult mõjutada veohindade alanemist
Vedajate huvisid mõistavad ekspedeerijad, kellest on kujunenud autofirmade peamised kliendid ning tööandjad veosemahtude ja autode töö planeerimise võimaluse tõttu.
Ekspedeerijate pärusmaaks on ka multimodaalsete treilervedude korraldamine. Miks on need veod kasulikud? Kulude kokkuhoiu mõttes ei panda ülemerevedudel autot laevale. Sinna läheb ainult treiler. Autot ei tasu laevale panna esiteks äsja vaadeldud auto/päeva maksumuse pärast. Peale selle on ka autojuht laeval lisakulu, sest ta tahab süüa ja magada. Auto kabiinis seda paraku merel teha ei lubata. Lisaks mahub ilma autodeta laevale rohkem treilereid jne.
Seega näeb veoprotsess välja järgmine.
Ühel kaldal laetakse veokiga treiler ja jäetakse see sadamasse laeva ootama. Dokumendid läbivad koos koormaga tollikontrolli ning antakse laevaagendile. Laeva saabudes toimetab stividor haagise laevale, agent annab dokumendid laevapostina tüürimehele. Mereloleku ajal vastutab treileri ja koorma eest meeskond. Teisel kaldal toimub kõik vastupidi. Stividor veab haagise kaile ja tüürimees annab laevaposti üle agendile. Ekspedeerija partner on sadamasse saatnud oma veoki, mis haagib treileri järele. Autojuht saab agendilt kauba ja treileri dokumendid ning sõidab pärast tollikontrolli läbimist mahalaadimisele. Üks auto jõuab lühikeste vahemaade korral sadamast heal juhul päeva jooksul mitut treilerit vedada.
Veokulu koosneb siinjuures autoveost mõlemal kaldal, treileri rendist koos kindlustusega, laevapileteist, terminalitasudest sadamais, tollitransiitide vormistamisest.
Veoviisi selgitab välja kogukulude analüüs. Näiteks täiskoormate veol Skandinaaviasse osutub Eesti auto koos haagisega laevale panek sageli soodsamaks multimodaalsest veost. Peamine põhjus on selles, et Skandinaavia maade kohalikud treilerite autoveo kilomeetri hinnad on tööjõu ja maksude suuruse tõttu kõrgemad kui Eesti vedaja kilomeetrid pluss auto ja juhi laevapilet. Lisaks annab konkurentsieelise kütuse hinnavahe. Eesti autol võib teise riiki sisenedes olla paagis maksuvabalt 200 liitrit kütust, millega jõuab enne esimest tankimist sadamast 600 km kaugusele.
Autor: Illimar Paul

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele