Tänu kogumispensioniga liitunute planeeritust oluliselt väiksemale arvule jääb riigil käesoleval aastal üle ligi 275 miljonit krooni.
?Tõenäoliselt üle jääva rahaga meil veel mingeid konkreetseid plaane pole, seda on võimalik lisaeelarvega ümber jagada,? kommenteeris valitsuse pressibüroo direktor Daniel Vaarik.
Riigieelarve ülejäägi tingivad osaliselt nii eelarve koostajate ülioptimistlikud prognoosid kui ka pensionireformi alguse oluline hilinemine, kirjutab Postimees. Kui algselt plaaniti kogumispensioni valikuavaldusi vastu võtta märtsi algusest mai lõpuni, siis vajalike õigusaktide ja pensionifondide registreerimise venimine vähendas liitumisperioodi kolme kuu asemel ühe kuu pikkuseks.
Rahandusministeeriumi pensionikindlustuse eksperdi Kadi Oorni sõnul lähtuti 312 miljoni krooni riigieelarvesse planeerimisel optimistlikumas prognoosis 200 000 kogumispensioniga liitujast, kuid vähenenud registreerimisperioodi ning vanemate inimeste lõpliku liitumise tähtaja edasinihutamise tõttu ületab liitunute arv mai lõpuks vaevalt 25 000 inimest.
Eile õhtuks ulatus pensionikeskuse andmetel liitunute arv 13 730 inimeseni ning liitumistempo ulatus 1500 inimeseni ööpäevas. Pensionikeskus loodab, et tänavu liitub kogumispensioni fondidega kokku vähemalt 50 000 inimest.