• OMX Baltic1,3%308,74
  • OMX Riga0,24%870,73
  • OMX Tallinn2,07%2 049,7
  • OMX Vilnius−0,13%1 210,55
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 100−0,39%8 650,58
  • Nikkei 225−0,68%37 498,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,35
  • OMX Baltic1,3%308,74
  • OMX Riga0,24%870,73
  • OMX Tallinn2,07%2 049,7
  • OMX Vilnius−0,13%1 210,55
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 100−0,39%8 650,58
  • Nikkei 225−0,68%37 498,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,35
  • 06.06.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sisukontrolli tarkvara vähendab infoleket

Kui sisestada oma kehtiv meiliaadress internetist midagi laadides, siis sisuliselt võrdub see rämpsposti küsimisega ja varsti ummistub teie kirjakast erinevatest pakkumistest.
Kui rämpspost on lihtsalt tüütu, siis hoopis halvem on lugu kirjade kaudu levivate viirustega. Teile saadetud kirja näiliselt süütu sisu võib eneses peita juba hoopis ebameeldivamat nähtust. Näiteks Eestis ja ka mujal maailmas leviv viirus Klez liigub peamiselt just meilidega. Sellised viirused arenevad üha edasi ? kui eile liikus ringi Loveletter ja täna Klez, siis homme võib tulla uus viirus, mis on veelgi agressiivsem.
Kolmanda probleemiallika moodustab failide saatmine e-posti teel. Vahel võib olla päris meeldiv mingi humoorika naljaga natuke meelt lahutada, kuid probleemiks on nende failide suurus. Selliste naljade maht ulatub tihti mitmetesse megabaitidesse. Kui neid küllalt palju edasi saadetakse, siis ongi käes järgmine häda ? meiliserveri ja internetiühenduse ülekoormus. Tihti sisaldavad just sellised failid endas ka viiruseid.
Veel ühe probleemi moodustab solvava sisuga kirjade saatmine. Eestis ei ole see veel probleemiks muutunud, USAs on aga juba täiesti aktuaalne. Järgmise potentsiaalse probleemi moodustab konfidentsiaalse informatsiooni lekkimine väljapoole ettevõtet. Mõni töötaja või viirus võib firmast välja saata salastatud infot. Näiteks võib väljasaadetav dokument olla teie ettevõtte järgmise aasta strateegiline plaan...
Millega siis selliste asjade vastu võidelda? Antiviirusetarkvara saab osta ja installeerida igasse arvutisse. Paraku ei toimi selline lahendus kuigi hästi. Sisu ei kontrollita ja ka viiruste vastu võitlemine ei pruugi õnnestuda ? viirus on avastamise hetkeks juba kasutaja arvutis ja võimalik, et juba aktiveerunud.
Oluliselt parem variant on kasutada eraldi tulemüüri ja selles kirjade viirusekontrolli spetsiaalse antiviirusega. Nii on võimalik peatada probleemsed kirjad juba enne kohtvõrku sisenemist või sealt väljumist.
Tulemüür ei lahenda aga kirjade sisu probleeme. Sisu kontrollimiseks on vaja juba keerukamaid lahendusi. Paremad sisukontrollitarkvarad võimaldavad ära määrata kasutajagrupid, kes mida tohivad välja saata ? näiteks ainult finantsdirektor tohib välja saata käibeandmeid. Sellises tarkvaras sisalduvad algoritmid, mis suudavad vahet teha piltide sisul, reeglitega määratakse, mida kirjadele lisatud dokumentidest otsida. Samuti saab kas või iga failitüübi jaoks eraldi määratleda, mida sellega tehakse. Digitaalse allkirja ja salastamise kasutamisega saab kindlustada sisu puutumatuse väliste faktorite eest. Samuti saab panna sellised programmid lisama kirjade lõppu vastutuse piiranguid kehtestavat teksti.
Autor: Rain Pärnamaa

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele