Skandinaavia riikides on infokeskused saavutanud ettevõtete seas suure tuntuse. Näiteks Soomes esitatakse aastas infokeskusele ainuüksi telefoni teel üle 6000 päringu. Eestisse infokeskuse rajamise vajadus selgus uuringust, mille raames selgitas EAS Ekspordiagentuur välja Eesti ettevõtete nõudluse informatsiooniteenuste järele. Uuring näitas, et 41 küsitletud ettevõtete üheks peamiseks ekspordibarjääriks oli vähene informatsioon välisriikide turgude kohta.
EAS Ekspordiagentuuri infokeskus keskendub eksportimiseks olulise informatsiooni kogumisele ning selle jagamisele ettevõtetele. Suur osa välispäringuid jõuab infokeskusesse läbi Eesti saatkondade, kuhu välisriigi ettevõtted partneri või toodangu leidmiseks esmalt pöörduvad. Enim välispäringuid esitatakse Skandinaavia riikidest, ning nende seast omakorda Rootsist. Rootslased tunnevad näiteks huvi metallitööde ning elektroonika allhanke, samuti rõiva- ning puidusektori vastu.
Viimasel ajal on tekkinud norrakatel suur huvi küttepuude importimise vastu, kuna Norra tootjad ei jõua piisavalt rahuldada kasvavat nõudlust küttepuude järele, mis kasvas tänu elektrienergia hinna olulisele tõusule käesoleval aastal.
Ettevõtjate päringutele vastates otsib EAS Ekspordiagentuur välja sobivad tootjad ja saadab välisfirmale nimekirjad vastavas valdkonnas tegutsevatest Eesti ettevõtetest, kellega päringu esitaja saab siis otse ühendust võtta.
Eesti ettevõtete poolt edastatud päringutes tuntakse 90 juhtudest huvi kontaktide vastu Lääne-Euroopas, sealhulgas 60 ulatuses Skandinaavias. Kõige enam otsitakse infokeskusest potentsiaalsete partnerite ja importööride või edasimüüjate kontakte. Palju küsitakse infot ka tollimaksude ja turuülevaadete kohta.
Infokeskusele saab esitada päringuid telefoni, faksi või elektronposti teel. Lisaks on ettevõtetel võimalik tulla Tallinnas asuvasse kontorisse ning teostada päringule vastuse leidmine isiklikult, kasutades selleks andmebaase, katalooge ning erialaseid väljaandeid. Pakutav informatsioon on tasuta, välja arvatud spetsiifilised turu-uuringud.
Autor: Priit Nirgi