Soome ründab Eesti maksupoliitikat

Eestist on saamas Iirimaast soodsam maksuparadiis, mis toob olulisi häireid nii Soomele kui ELi siseturule tervikuna, väidab vastvalminud raportis Soome Ametiühingute Keskliidu (SAK) asejuht Matti Viialainen.

Viialaineni sõnul on Eesti läbirääkijad liitumiskõnelustel teinud kavala manöövri, loobudes üleminekuaja nõudest tax-free kaubandusele ja kindlustades selle asemel praeguse maksusüsteemi säilimise ka pärast Euroopa Liiduga ühinemist.

?Eesti liitumiskõnelusi jälginud Soome ametnikud vist magasid, kui maksuküsimusi arutati,? kirjutab Viialainen SAKi koduleheküljel.

Viialaineni väitel ei kaota Eesti maksuvaba kaubanduse kadumisest suurt midagi, kuna tööjõukulud ning alkoholi- ja tubakamaksud jäävad pikaks üleminekuajaks endiselt madalaks, tagades Eesti laevafirmadele eelise näiteks Soome liinidel.

SAKi hinnangul tähendab Eesti maksusüsteem ELis ebatervet konkurentsi, mis Soomet kui naaberriiki lööb eriti valusalt. Eesti ?teadlik maksuparadiisi strateegia? võib tuua Soome ettevõtete ja töökohtade massilise ülekolimise teisele poole Soome lahte, hoiatab raport.

Kui Soomes on ettevõtte tulumaks 29, siis Eestis 0, tulumaks on Soomes keskmiselt 32 ning progresseeruv Eesti ühtlase 26 kõrval, käibemaks 22 võrreldes Eesti 14ga (tegelikult on käibemaks Eestis 18). Keskmine Soome palk oli Eesti keskmisest mullu kuus korda kõrgem.

Viialainen imestab, kuidas EL ühisturul nii erinevate reeglite järgi mängimist sallib ning teeb ettepaneku kehtestada blokis ettevõtete maksustamiseks miinimummäärad. Ära muuta tuleks ka kord, kus maksustamisküsimuste otsustamiseks on vaja kõigi liikmesriikide poolthäält. Edaspidi tuleks üle minna enamushääletusele, leiab raport.

Eriti ebasoodsaks Soome väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele arvas Viialainen erinevused maksustatava käibe alammääras. Eesti eurokõnelejatel õnnestus piir kaubelda 16 000 eurole (250 240 krooni), samas kui Soomes on piiriks 8400 eurot ja ELis keskmiselt 5000 eurot.

Suurimaks kaotajaks hindab raport Soome transpordisektori: laevaliikluse ja maanteeveod. Samuti võivad teenuste turu avanedes Eestisse üle kolida konsultatsiooniteenused, juristid, arhitektid.

Odava tööjõu sissevoolu prognoosimisel on SAK ettevaatlikum kui aastapäevad tagasi, kui ennustati kolmandiku Eesti elanikkonna Soome kolimist. Raport märgib, et Eesti olud on paranenud ja inimeste kolimise soov vähenenud. Võõrtööliste arvu prognoositakse paarist tuhandest kümne tuhandeni. Eestlasi on viimastel aastatel Soomes töötanud ca 40 000, neist pooled ?mustalt?.

Raport on rahul seitsmeaastase üleminekuajaga tööjõu vabale liikumisele ning leiab, et selle lühendamisega pole vaja kiirustada. Enne kui järelevalve suudab tagada, et tööturul dumpingut ei toimu. SAK tahab edendada ametiühinguliikumist kandidaatriikides, kus organiseerunud on vaid 15?20 palgasaajatest.

SAKi raport pälvis terava kriitika nii Soome välisministeeriumist kui ka ettevõtjatelt. ?Soome konkurentsivõimet ei ohusta mitte Eesti liitumisleping, vaid meie enese tööturu jäikus ning kõrged maksud,? ütles Soome välisminister Jari Vilén, kes soovitas Viialainenil tegelda kodumaiste asjadega. Viléni kinnitusel on Eesti maksusüsteem edukas ning kooskõlas ELi reeglitega.

Soome ettevõtjate liidu juht Risto Suominen ütles ajalehele Helsingin Sanomat, et maksud on juba praegu Eestis madalamad ning firmad, kes on tahtnud siia investeerida, on seda juba teinud. Maksud pole ainus asi, mille põhjal ettevõtted otsuseid teevad. Oluline on ka oskustööjõu olemasolu ning see on Eestis probleemiks juba praegu.