Kohustuse eelised

Martin Käerdi

justiitsministeeriumi eraõiguse osakonna juhataja kt

Justiitsministeeriumi kommentaar Reet Tederi artiklile ?Seadus ja majandusvabadus?: seadusandja kehtestas aktsiate kohustusliku registreerimise nõude EVKs põhjalike arutelude ja kaalukate argumentide toel. Aktsiaseltsi aktsionäride nimekirja sisaldava aktsiaraamatu pidamise kohustus anti aktsiaseltsi juhatuselt üle sõltumatule kolmandale isikule, väärtpaberite keskregistri pidajale. Sellega saavutati oluliselt suurem selgus aktsionäride määramisel ? kaovad ära probleeme tekitanud, sisuliselt lahendamatud vaidlused selle üle, kes on aktsionär. Aktsiate registreerimine tagab samuti oluliselt suurema kindluse ja usaldatavuse väärtpaberiturul, aktsiatega kauplemine on muutunud läbipaistvaks ning kontrollitavaks.

Neid eesmärke poleks olnud võimalik saavutada vabatahtliku registreerimise võimaldamisega või üksnes teatud aktsiaseltside suhtes kehtiva registreerimiskohustuse kaudu. Registreerimiskohustuse sätestamisest saadik ei ole kritiseeritud aktsiate registreerimise süsteemi kui sellist ? üldiselt peetakse seda heaks ning senisest oluliselt usaldusväärsemaks. Poleemikat on tekitanud registreerimiskohustusega kaasnevad probleemid väiksemate aktsiaseltside puhul, mis sageli on tingitud ettevõtja jaoks vähe sobiva õigusliku vormi valikust.

Juriidilise vormina on aktsiaselts mõeldud keskmisest suuremale ettevõtjale, kelle aktsionäride ring on avatud ja aktsiad turul vabalt kaubeldavad. Sellist liiki äriühingute jaoks näeb seadus tihti ette kõrgendatud ning lisakulutustega seonduvaid nõudeid (nt nõukogu pidamine; kohustus registreerida aktsiad EVKs). Väiksemate ja suletud, stabiilse liikmeskonnaga äriühingute jaoks, eelkõige juhul, kui osalus selles pole reeglina vabalt kaubeldav, on soovituslik õiguslik vorm osaühing, mille puhul ei eksisteeri ka osade EVKs registreerimise kohustust.

Seadusandja võimaldab seega ettevõtjale piisaval hulgal erinevaid õiguslikke vorme tegevuse efektiivseks kujundamiseks. Erilist liiki, aktsiate registreerimise kohustusest vabastatud aktsiaseltside tekitamise järele puudub seega vajadus.

Väide, et registreerimismenetlus on ületamatult keerukas, ei pea paika. Eeldusel, et aktsiaraamatut on seni korrektselt peetud, on vajalike dokumentide komplekteerimine ja täitmine tundide küsimus.

Ettevõtluskeskkonna headuse hindamise kriteerium ei saa olla vaid vabadus ja bürokraatia täielik puudumine (eriti kui formaalsed nõuded on suunatud nõrgema osapoole kaitseks). Tähtis on, et tsiviilkäibes ja ettevõtlustegevuses olulise vara võõrandamine alluks kindlatele ja võimalikult ühtsetele reeglitele. Asjaolu, et Eestis põhineb aktsiate käive kindlatel õiguslikel alusel, on kahtlemata ettevõtluskeskkonda ?parandav? ning välisinvesteeringute kaasamist soodustav seik.