Meedia eest pole võimalik end varjata

Riigimetsa Majandamise Keskuse eeskujul, mis inimesi metsa kutsub, kutsuks firmajuhte meediasse. Nii nagu metsas peab loodusesse heaperemehelikult suhtuma, tuleb heaperemehelik olla ka meedias. Sest jäljed, mis meedias olemisest lugejate-kuulajate-vaatajate mälus säilivad, on seal vaat et sama kaua kui metsa alla jäetud long drink?i purk.

Eestis on meediasse suhtumise järgi kaht äärmuslikku sorti firmajuhte. Ühel pool on need, kes hea meelega meedias sõna võtavad, küsimustele vastavad, kommenteerivad. Nad on avatud ja meediale koostööaltid partnerid.

Samal pool on ka need, kellel meedias olemine on hädavajalik: neid kohtab seltskonnapiltidel, ajakirjanikud kasutavad nende abi meelsasti, sest neilt saab kommentaari ?igas asendis?.

Teisel pool on aga niisugused firmajuhid, kes ühel või teisel põhjusel end meedia tähelepanu eest varjavad. Põhjuseks võib olla asjaolu, et tahetakse enda asju ilma kärata ajada või pole meedia lihtsalt leidnud põhjust muidu edukale ettevõttele tähelepanu osutada.

Juhtub näiteks, et seni meedia tähelepanu alt kõrvale jääda soovinud juht teatab pärast pildiga positiivse loo ilmumist, et nüüd on kaks aastat varjamistööd aia taha läinud. On olemas ka terve rida äritegelasi, kellega ajakirjanikel pole õnnestunud nende kavatsetud kättesaamatuse tõttu intervjuud teha.

Üldiselt on nii, et lugu kirjutatakse valmis sõltumata sellest, kas intervjuu või kommentaari saab. Meedia eest ennast lõputult varjata pole mõtet.

Kannustamaks neid, kes end pelgast tagasihoidlikkusest ei ole meedias eksponeerinud. Tuletaks meelde, et meedia on parim vahend heade sõnumite viimiseks paljude inimesteni. Kuid ei saa jätta silmas pidamata, et meediat huvitab ennekõike negatiivne info, mida ollakse märksa varmamad auditooriumini viima.

Seevastu leidub ka selliseid juhte ja spetsialiste, kes teavad täpselt, kuidas asjad on ning peavad ajakirjanikke juhmideks ja meediat konkurentide poolt äraostetuks. Nad on andnud intervjuu, millest pole avaldatud nende arvates olulisi fakte või on artiklis sisalduv info nende arvates äärmiselt tendentslik.

Ei teata seda, et ajakirjanik võib täna tegeleda nimetatud ettevõtjale eluliselt olulise transporditeemaga, järgmisel päeval ravikindlustuse ja kolmandal päeval millegi kolmandaga. Ehk et uudistereporter ei ole kõigil teemadel sajaprotsendiliselt pädev ega peagi olema. Kui firmajuht ei suuda aga edastada infot selgelt või jätab midagi olulist rääkimata, eeldades, et seda teavad ju kõik, võibki juhtuda, et järgmise päeva lehes avaldatud info ei vasta juhi ootustele.

Mõnikord võib juhtuda ka, et tahetakse enda sõnu tagasi võtta või artikli ilmumist takistada. On muide tõeline suhtekorralduslik peavalu, kui õhtul heliseb PR-mehe telefon ja nõutakse artikli väljavõtmise korraldamist või koguni trükipressi peatamist.

Kui on ilmunudki mõni ekslike faktidega lugu ühes suure pealkirjaga ja väljaanne on valmis vabandama, tahetakse, et vabandus ilmuks sama suurelt ja samas kohas. Seda ei maksa aga loota.

Eksisteerib ka grupp firmajuhte, kes enda ettekujutuse järgi justkui valdavad meediat ? et noh, mis seal?s ikka, toome ajakirjanikud kohale ja räägime neile. Neile tuletaks meelde, et kogu meediat ei valda isegi mitte perekond Bonnier.

Suhtekorralduslikust vaatepunktist on äärmiselt oluline, et inimesed oleksid meedia jaoks ja meedias olemas. Siin kehtib ainult üks reegel: kui on antud võimalus rääkida, tuleb seda ka kasutada. Kui küsitakse, tuleb vastata ja end mitte peita. Hilisemaid pretensioone ei arvestata, sest siis on juba ilmunud artiklis kirjas, et selle ja sellega ei õnnestunud teisipäeval kontakti saada.

Arvestatav võimalus on ka enda pikaajaline ning planeeritud serveerimine suhtekorraldusfirma näpunäidete järgi ? rea heade arvamusartiklite, kommentaaride andmise järel on lootus pääseda arvamusliidrite sekka, kellelt ikka ja jälle päritakse.

Kui firmajuhtidel on midagi öelda, olgu siis kriitilist või tunnustavat, ei maksa seda jätta vaid virinaks omade ringi, vaid teatada meedia vahendusel. Seeläbi saab väärt sõnum välja öeldud ja võidavad kõik.

Priit Prints

ASi Mecro juhatuse esimees

Olen täiesti nõus juuresoleva artikli autori poolt välja toodud meediaga suhtlemise võimaluste ja ohtudega. AS Mecro ei ole oma 11 tegevusaasta jooksul teinud jõupingutusi meedias kajastamise leidmiseks. Tulemuseks on see, et tavainimene samastab tihti avalikkusele tuntud ehitusega tegelevat Merkot tööriistade impordi ning hulgimüügiga tegeleva Mecroga. Kuna Mecro pole oma teenustega suunatud laiale klientide hulgale, siis eelkõige on see vähendanud Mecro rolli atraktiivse tööandjana.

Väga oluliseks pean ma pingutusi Mecrole kuuluva tööriistade müügi- ja teenindusketi Stokker tutvustamisel avalikkusele. Kui aastaid olema seda teinud eelkõige turunduskampaaniate ja kliendiürituste abil, siis viimasel aastal oleme püüdnud leida kajastamist ka meedias. Pean tõdema, et suhtekorraldusspetsialistide kaasamine sellesse töösse on tulnud ainult kasuks.

Toomas Niinemäe

ASi Kohtla-Järve Soojus juhatuse esimees

Kuna soojusettevõtte tegevus on suhteliselt lokaalne, siis on ettevõte eelkõige kohaliku meedia olulisem partner. On ju tegu ettevõttega, mille teenus jõuab enamiku linlasteni ja seetõttu on meie jaoks oluline linnakodanike objektiivne ja õigeaegne informeerimine.

Valdavalt muukeelse klientuuri jaoks on oluline, et temaga räägiks meedia vahendusel firma esimene mees, st firmajuhil tuleb meedias olla, meeldib või mitte. Me võime riigikeelest rääkida nii või naa, aga kliendiga tuleb rääkida keeles, millest ta aru saab. Vastastikusest paremast arusaamisest võidavad kõik.

Iseäranis vajalik on meedias olla sellisel firmajuhil, kes on teisest paikkonnast tulnud ? tuleb ennast inimestele tuttavaks ja nähtavaks teha, et nende võõristust vähendada.

Ajakirjanduse kaudu inimestega suheldes jõuad igasse kodusse. Kuna ükski koosolek või kliendipäev ei suuda sellega konkureerida, pean pressi kaudu suhtlemist lausa hädavajalikuks, et tagada parem kliendisuhe ning sealtkaudu ka kliendi kõrgem lojaalsus teenuseosutajale. Samas olen seisukohal, et iseendast lugupidav firmajuht ei kasuta ajakirjandust musta valgeks rääkimiseks.

Allan Remmelkoor

ASi Kristiine Kaubanduskeskus

Nn meedias olemine või meediasse minek on alati põnev, sest iial ei tea, millise nurga alt ajakirjanik kuuldu-nähtu esitab ja kas lugu tuleb kurb, rõõmus või lihtsalt asjalik. Pärast siis kas itsitad pihku või vannud tulist kurja.

Hiljutine artikkel Äripäevas Itaalia kaubanduse tagasitõmbumisest Eestis, kus ka allakirjutanult arvamust küsiti, tuli välja pisut nukker. Minu jaoks oli aga tulemus tore ? mitmed tuttavad, kellest mõnda aega midagi kuulnud ei olnud, tundsid muret, kas nüüd, töötuna, ikka leivaraha jätkub, ning samas sain mitmeid huvitavaid tööpakkumisi.

Niisiis ? meedias olles lood ikka ka ise olukordi ja arendusi, kuigi kontroll selle üle on kehvake ja sõltud enamasti ajakirjaniku armust.