G7 finantseliit mures kasvu nõrkuse pärast

Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga aastakoosolekul kohtunud juhtivad tööstusriigid (G7) tõdesid reede hilisõhtuses ühisavalduses, et arenenud riikide majanduskasv on tänavu jäänud oodatust aeglasemaks. Siiski avaldasid rahandusministrid ja keskpankurid veendumust, et kasvutrend peab nõrkusest hoolimata vastu nii börsi langusele kui ka geopoliitiliste pingete kasvu negatiivsele mõjule. Tõsisemat panust uue languse ärahoidmiseks oodatakse Jaapanilt ja Euroopalt.

?Maailmamajandusele on oluline, et kõik arenenud tööstusriigid järgiksid stabiilset makromajanduspoliitikat ning strukturaalseid reforme tugeva sisenõudluse kindlustamiseks ning mitme veduri loomiseks globaalsele kasvule,? ütles USA rahandusminister Poul O?Neill. Ministri sõnul on praegu vaid USA majandus kindlal toibumiskursil.

O?Neill?i toetas Briti rahandusminister Gordon Brown, kelle sõnul tuleb nii Euroopal kui ka Jaapanil kasvu kiirendamiseks läbi viia radikaalsed reformid. Brown leiab, et Euroopa majanduskasv jääb tänavu alla USA-le, mille majandus alles läinud aastal languses oli. Aastakoosoleku eel avaldatud IMFi maailmamajanduse ülevaate järgi kasvab USA majandus tänavu 2,2 ja tuleval aastal 2,6. Euroopa majandus vastavalt vaid 0,9 ja 2,3. Jaapani majandus peaks tänavu kahanema 0,5 ning tuleval aastal kasvama 1,1.

Kasvuootuste kärpimisest negatiivsem on, et IMFi viimase raporti järgi on rohkem riske maailmamajanduses languse suunas. Nii leiab IMF, et laenuintressid võiksid veelgi alaneda, fondi juht Horst Köhler kiitis aga Washingtonis Euroopa Komisjoni vastuolulist otsust eurotsooni riikide eelarvete tasakaalustamisnõuet edasi lükata. See jätab näiteks Saksamaale rohkem ruumi kasvu kiirendamiseks.

Komisjoni otsust toetas ka Euroopa Keskpank, mis samas uued intressikärped välistas. Panga juht Wim Duisenberg kordas, et praegune intressitase on ?sobiv?.

Pettumuse valmistas Washingtonis ka Jaapan, kellel taas ei olnud esitada riigi majandust rõhuvate probleemide kõrvaldamiseks veenvat tegevuskava. USA rahandusminister hindas vähe ambitsioonikaks ka valitsuse eesmärgi vältida majanduse langust. ?Loomulikult näeksin ma parema meelega, et neil on plaan kasvu kiirendamiseks,? ütles O?Neill.

Samal ajal süvenevad probleemid ja tasakaalutus maailma suurimas majandusruumis USAs. Analüütikute hinnangul on vaid aja küsimus, millal ameeriklased tarbimise asemel rohkem säästma hakkavad. Tõuke selleks võib anda näiteks kütuse hinna tõus Iraagi sõja puhkedes.

Korrektsiooni korral ei välista analüütikud uut majanduslangust või pikka mõõnaperioodi, kus kasv jääb pikaks ajaks alla 2 taset. Viimane ajakiri Economist juhib tähelepanu järjest suuremale sarnasusele USA ja üle kümne aasta stagnatsioonis virelenud Jaapani vahel. ?USA majandus on väga sarnane Jaapaniga 90. aastate alguses, kui investeeringud kahanesid, kuid eratarbimine ja tootlikkuse kasv püsisid paar aastat veel tugevana,? kirjutab Economist. Deflatsioon Jaapanis ehk hindade langusspiraal ei tekkinud enne 1995. aastat. ?Ameerikal võivad sarnased probleemid veel ees olla?. Seda enam, et erinevusi USA ja Jaapani majanduse vahel jääb järjest vähemaks ? firmade skandaalid on kummutanud müüdi USA firmade paremast juhtimisest, madalad laenuintressid on ohtlikult üles viinud kinnisvara hinnad ning USA keskpank, millel varem oli piisavalt laenuintresside alandamise ruumi, on oma ?püssirohu? pea kõik käiku lasknud.