Homses Äripäevas kurdab Euroopa Komisjoni ekspert Esko Passila, et Eesti ettevõtjad ei tavatse vastata neile saadetud kirjadele.
Puitmaterjaliturul tegutsev Passila kirjutab, et probleemiga on kokku puutunud palju välismaiseid ettevõtteid. Eesti ettevõtjad ei tavatse vastata neile saadetud kirjadele, sh. hinnapäringutele. Võimalikul kliendil ei jää muud üle, kui ületada suhtluskünnis ning minna kohapeale õnne katsuma. Kui Eesti tootjaga õnnestubki lüüa käed ning sõlmida müügileping, ei ole kõik mured veel murtud ? järgmine probleem seondub tegeliku tarnega. Kuigi tarnija ise, tundes oma tootmisvõimsusi, võib üsna kindel olla, et lubatud partii saab olema õigel ajal õiges kohas, ei pruugi selles kindel olla klient.
Kui vaikus müüja poolel kestab, võtab murelik klient kätte ja saadab järelepäringu, saamaks kinnitust, et lubatud materjal on tõepoolest saabumas. Tavaliselt jääb ka see päring vastuseta, nagu ei vasta ka telefonid, millele närviline klient asjatult helistada püüab.
Arenenud ärikultuuri praktika kohaselt on tavaks, et ärikirjadele, sh. hinnapäringud, vastatakse alati, vastamine aga teenib just müüja enese huve, kuna kliendi pöördumine tootja poole on ju tasuta sülle kukkunud ärikontakt, mille loomiseks muul juhul võiks kuluda palju raha ja energiat, kirjutab Passila.