Uuring selgitab välja tööjõuvajaduse

Kogu kutseharidusreformi kestuse, kümne aasta vältel on tööandjad nurisenud, et riik ei valmista piisavalt ette neile vajalikke oskustöölisi, ning koolitajad kaevanud, et tööandjad ei tea, kui palju neil töötajaid vaja läheb.

Suuremahulises oktoobrist mai lõpuni kestvas uuringus võetakse vaatluse alla võtmeerialad ligi 750 ettevõttes, mis kuuluvad 15 majandusharru. Töid juhtiv Tööandjate Keskliit panustab üritusse 300 000 krooni, ülejäänu tuleb riigilt. Kogutud infot kasutatakse eelkõige riikliku koolitustellimuse koostamiseks.

Tööandjate keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis tõi kasuna välja, et uuringu tulemusel saavad potentsiaalsed investorid kompaktse teabe olemasoleva tööjõu kohta erinevates majandusharudes ning uuritavad ettevõtted ülevaate oma töötajate oskustest.

Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni (ESEA) tegevdirektor Jaak Saarniit ütles, et ehkki aastate jooksul on ettevõtted muutunud stabiilsemaks, pole võimalik juuksekarva täpsusega prognoosida, kui palju töötajaid tehnoloogia arenedes vaja läheb. ?Sektor jääb, töövahendid muutuvad. Kui tänase malli järgi läheb vaja 100 töötajat, siis aastal 2007 võib tegelikult vaja olla vaid 23 inimest,? ütles Saarniit.

Arenguga kaasa liikuvad haridusasutused üritavad anda pigem võimalikult paljudele baasharidust kui spetsialiste ette valmistada kogu eluks.

Uuringu tulemused avaldavad Kriisi sõnul kõige suuremat mõju kutsekoolidele ning täiendkoolitajaile.

Tööjõuvajaduse uuring sellises mahus ning üldistuse astmes on esmakordne, seetõttu pole veel otsustatud, millal ning kuidas järgmine uuring korraldatakse.