Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teine sammas ja defitsiit

    Kogumispensionile üleminekul meil kasutatud suur vabadusaste ? liitumine valdavalt vabatahtlikkuse alusel ? on tõesti selles mõttes keerukas, et liitujate arvu ennustada on kaunis raske. Pean reformi kordaläinuks, kui järgmise aasta 1. novembriks on kogumispensionäride arv vähemalt 250 000 kuni 280 000 inimest.
    Pikemas perspektiivis on suur liitujate arv väga hea, mis sest, et toob täna kaasa lahendamist vajavaid muresid. Praegune liitunute number annab kinnitust, et II sammas käivitus. Tuleb teada, et tuleval aastal on ka potentsiaalsete liitujate (1957 ja hiljem sündinud) arv väiksem.
    Vabatahtlikku liitumist kasutanud riigid on minu teada kõik alahinnanud võimalikku liitujate arvu. Kui 1. jaanuaril 2004 säästab pensionipõlveks raha enam kui 300 000 inimest, oleme meiegi prognoosides eksinud. Aga meeldivalt eksinud. Seda lihtsam on edaspidi lastel ja lastelastel.
    Sellegipoolest on igati päevakohane küsimus, kuidas katta defitsiit. Teoreetiliselt on neid võimalusi kokku kolm:
    riigi reservid,riigi võlakirjad,laenu võtmine või riigieelarve muud tulud.
    2003. aasta osas on ilmselt asi otsustatud ehk defitsiit tuleb katta riigi reservidest. Riigi muude tulude kasutamine oleks võimalik, kui keegi suudaks näidata, kust kulusid kokku hoida. Olukorras, kus eelarve on parlamendile esitatud, sellist teenäitajat vaevalt leidub. Arvestagem, et tegemist on n-ö valimiseelse eelarvega. Nii et ei mängi välja. Võlakirjade emiteerimine või laenu võtmine järgmise aasta üleminekukulude katteks ei ole enam ilmselt ajaliselt reaalne. Ka nende kahe võimaluse vahel valiku tegemine vajab kaalumist ja ilmselt langeks kaalukauss võlakirjade kasuks .
    Mis saab aga 2004 ja edasi? Kui kogumispensioniga liitunute arv jääb 300 000 piiresse, jätkuks riigi reservidest ilmselt 4?6 aastaks. Selle allika tühjaksammutamine poleks aga ilmselt mõistlik. Seega oleks otstarbekas kasutada kombineeritud varianti reservid+ võlakirjad. See töö vajab rahandusministeeriumilt korralikku ettevalmistust ega tohiks käia üle jõu, sest 2003. a lõpuks on defitsiidiarvutuseks vajalik liitujate arv täpselt teada. Suurema kindluse huvides pole hullu, kui 2004 defitsiit kaetakse reservide arvel ja kombineeritud variandile minnakse üle 2005.
    Suhtun ettevaatlikult üleminekukulude katmisesse riigi muude tulude arvel. Ühisosa elu edendamiseks Eestis on niigi vähene ja minu arvamust mööda ka arengut pidurdav.
    Ei saa me üle ega ümber prognooside täpsuse teemast. Riigitulude ülelaekumise tõttu on ju valitsus lausa äraõnnistatud seisundis. Kui riigi muudest tuludest katteallikat üldse otsida, siis ainult sel teel, et määrata riigieelarvega ülelaekumiste piir, millest veelgi suurema laekumise puhul iga sent pensionireformist tingitud defitsiidi katteks läheb. Kui näiteks tänavuseks oleks määratud selleks piiriks miljard krooni, siis praeguse suurepärase laekumise korral oleks kaetud paari aasta üleminekukulud. Aastad, teadagi, ei ole vennad.
    2003. a eelarve nõuab veel parlamentaarset vägikaikavedu. Reformi ühe autorina pean tänaste pensionäride suhtes viisakaks sellist käitumist, kui I sambast teise kantav osa riigieelarve alusel riiklikku pensionikindlustusse ka tagasi laekub.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Porsche tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.