Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaupmehed siunavad kaardimakseid
Arusaadav, et pangakaardiga tasumine kaupmehele ei meeldi. Esiteks läheb igalt tehingult panga karmanisse 2?3 protsenti. Lisaks tekitab väiksematele kaupmeestele, kel sularahast pidevalt puudus, meelehärmi, et pank kasutab tema raha enne üle kandmist veel kaks päeva. Siis veel investeeringud terminali soetamiseks ja raamatupidajale lisanduv tüütu töö terminalitehingute raamatupidamisprogrammi toksimisel. Võtab ju väiksema firma raamatupidajal, kel vinge kassasüsteem puudub, kuu lõpus vahest isegi päeva või paar, et tehingud ükshaaval raamatupidamises arvele võtta.
Sestap pole ime, kui mõne kaupluse kassa juures teatab silt, et kaardiga maksmisel lisandub hinnale 3?5 protsenti, või pakub müüja sularaha väljameelitamiseks ?ilusa ilma alet?. Kui müüja saab palka käibe pealt, siis on ta igati agar klienti kaardimaksest loobuma keelitama, sest sularahas koguneb tema palgafondi panga teenustasu võrra rohkem raha.
Hansapanga maksekaartide teenindamise m-maksete valdkonna juht Raulis Üksvärav selgitab Äripäeva seminarile kogunenud jaekaupmeestele, et kui mõnes kaupluses on sularahamakse odavamaks tehtud, on tegu jämeda lepingutingimuste rikkumisega, mille võib vabalt üles anda. Selliseid trikke tuleb aga elus ette küll, tunnistab ta. Näiteks võiks suhteliselt skeptiliselt suhtuda olukorda, kus veidi kallimat olmeelektroonikat kaardiga ostes hakkab müüja kaardiga terminali vahel saagides põiklema, et ühendus on kehva ja kaardiga vist ikka maksta ei saa.
TVMK raamatupidaja Ülle Orutar tunnistab, et nende mööblikaupluses oli veel paar aastat tagasi kaardiga maksmine võimatu. ?Kaalusime siin neid kulusid ja protsenti, mis kaardimaksetelt pangale läheb,? põhjendab Orutar. ?Meil peab siin iga osakond ise oma kasumiga palkade ja rentide osas välja tulema ning seetõttu ei teadnud me, mida teha, kas tõsta terminali muretsemisel hindu või saab ka endisel viisil hakkama.? Praeguseks küünib kaardimaksete osa mööblipoe käibes nädalavaehtustel isegi üle poole ning kuu lõpuks on pangale loovutatud protsendisumma üsna kopsakas. Kuigi TVMK sularahanäljas pole, mõistab Orutar väikekaupmeeste muret, et pank kannab kaarditehinguga saadava raha üle alles kahe, nädalavahetuse tehingute puhul isegi kolme päeva pärast. ?Eks nad kasutavad ka lepingust tulenevaid võimalusi maksimaalselt, et raha enda kasutuses hoida,? arutleb Orutar.
Pangad aga jätkavad kaardiga maksmise propageerimist, sest see on aja märk. Sularahaga tegelemine on tüütu ja kallis ning sellest tuleks võimalikult suures osas vabaneda. Raulis Üksvärav toob näite, et kui võrrelda sularaha automaadist väljavõtmisi kaardimaksete mahuga, siis viimased moodustavad Eestis vaid 20 protsenti. Soomes on see suhe aga pooleks ning sinna poole peaks mõne aastaga jõudma ka Eesti.