Kaupmehed siunavad kaardimakseid

TVMK raamatupidaja Ülle Orutar tunnistab, et nende mööblikaupluses oli veel paar aastat tagasi kaardiga maksmine võimatu. ?Kaalusime siin neid kulusid ja protsenti, mis kaardimaksetelt pangale läheb,? põhjendab Orutar. ?Meil peab siin iga osakond ise oma kasumiga palkade ja rentide osas välja tulema ning seetõttu ei teadnud me, mida teha, kas tõsta terminali muretsemisel hindu või saab ka endisel viisil hakkama.? Praeguseks küünib kaardimaksete osa mööblipoe käibes nädalavaehtustel isegi üle poole ning kuu lõpuks on pangale loovutatud protsendisumma üsna kopsakas. Kuigi TVMK sularahanäljas pole, mõistab Orutar väikekaupmeeste muret, et pank kannab kaarditehinguga saadava raha üle alles kahe, nädalavahetuse tehingute puhul isegi kolme päeva pärast. ?Eks nad kasutavad ka lepingust tulenevaid võimalusi maksimaalselt, et raha enda kasutuses hoida,? arutleb Orutar.

Pangad aga jätkavad kaardiga maksmise propageerimist, sest see on aja märk. Sularahaga tegelemine on tüütu ja kallis ning sellest tuleks võimalikult suures osas vabaneda. Raulis Üksvärav toob näite, et kui võrrelda sularaha automaadist väljavõtmisi kaardimaksete mahuga, siis viimased moodustavad Eestis vaid 20 protsenti. Soomes on see suhe aga pooleks ning sinna poole peaks mõne aastaga jõudma ka Eesti.