Ülo Toomsalu • 8. november 2002
Jaga lugu:

PM: Tõmblukkude tootmine Eestis laieneb

Viimsis tõmblukkusid valmistav Coats Eesti suurendab tootmismahtude kasvu tõttu töötajate arvu 15 võrra, 165ni.

Peaaegu kümme aastat tagasi viie inimesega tõmblukkude tootmist alustanud Coats on aasta-aastalt Viimsis Leppneeme sadama lähedal suurendanud nii tehase pinda kui ka töötajate arvu. Samuti on selle ajaga järk-järgult tootmisesse juurutatud kõik maailmas levinumad tõmblukkude tüübid: spiraallukk, plasthammaslukk ja metall-lukk, kirjutab Postimees.

Et lukuvalmistamine on suures osas automaatiseeritud, on tähtis roll erinevatel automaatsetel tööstusrobotitel. Seoses uue liini käivitamisega otsibki Coats uusi töötajaid.

?Masinad teevad küll luku valmis, kuid neid juhivad ikkagi inimesed. Käsitöö osa erineb paljuski lukkude lõikes - peitlukul on palju käsitööd ja lukk on seetõttu kallim, tavalise spiraalluku teeb pea täielikult valmis masin ja luku omahind on väiksem,? selgitas Coats Eesti müügijuht Enno Mällo.

Et lukutootmises on oluline ka inimtööjõud, näitab selle tootmisharu järjepidev kandumine Skandinaaviast Eestisse. ?Odav tööjõud on osa tõde, sest eks meil ole Soome ja Rootsiga võrreldes kogu infrastruktuur odavam,? märkis Coats Eesti tegevjuht Tenno Teesalu.

Lukkude valmistamise tooraine, s.o lukukangas, hammastiku materjal ja -kelgud tulevad Eestisse erinevatest riikidest üle kogu maailma. Viimsi lukud lähevad Euroopa kõrval ka Kaug-Itta Taiwanini välja. ?Logistiliselt katame siiski Põhjamaid ja Balti piirkonda,? lisas Teesalu. ?Et meie peamisteks klientideks on õmblustööstused, püüame neile olla võimalikult lähedal, rahuldamaks paremini nende vajadusi.?

Kuus valmib Eestis kokku mitu miljonit tõmblukku pikkusega alates viiest sentimeetrist kuni saja meetrini välja. ?Viiesentimeetriseid lukke kasutatakse näiteks lastesaabastel ja rahakottidel, meie seni pikim, sajameetrine lukk läks merepäästevahendite erinevate sektsioonide ühendamiseks,? rääkis Teesalu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum