Ärge häbenege, te pole ainus ? multifilmid on Kutsu-Juku ja Lumivalgukese aegadest ära käinud pika tee.

Kui Disney tõi 1989. aastal välja oma ?Väikese merineitsi?, tähendas see pikkade animafilmide jaoks uuestisündi. Et multikad meeldivad lastele, ei ole mingi uudis, punapäise Arieli ja teda saatva raggae-krabi aegadest alates peavad animafilmid aga suutma köita ka täiskasvanuid. Ja seda joonistatud tegelased tõepoolest suudavad ? kinos näiteks ?Kollide kompaniid? vaadates näib, nagu linastuks korraga kaks täiesti erinevat filmi: algklasside lapsed naeravad, sest kollid on karvased, naljaka kujuga, teevad imelikke hääli ning komistavad ja kukuvad. Põlvkond vanemad muigavad Hollywoodi-paroodiate ja uuemate juhtimisteooriate pilamise üle. Mitte ainult Disney, vaid ka DreamWorks (?Shrek?) ja 20th Century Fox (?Jääaeg?) on taibanud, et multifilmides ei pea sõltuma pirtsakatest staaridest ning et joonistada saab kõike. Eestlastegi viimase aja suurimaid kinohitte ? ?Lepatriinude jõulud? ? on multifilm.

Kui peavoolutarbijad on raudselt Disney ja teiste USA korporatsioonide haardes, siis progressiivsemad joonisfilmisõbrad jälgivad juba mõnda aega andunult Jaapani animes (anime ? Jaapani, laiemalt ka Aasia animeeritud filmid) toimuvat. ?Sailor Moonil?, ?Gundami? seerial, ?Dragonballil? ja kümnetel teistel Jaapani animafilmidel on tuhandeid fänne kõikjal maailmas ? isegi Eesti, kus Tõusva Päikese Maa poegade loomig pea kättesaamatu, pole päriselt pääsenud Pokemoni-hullusest, anime ja manga (manga ? Jaapani koomiksid) esteetika mõju meid ümbritsevale visuaalsele keskkonnale on aga raske alahinnata.

Kui mitte muud moodi, siis televiisori vahendusel on pea kõigil võimalik multikate imelisest ja imelikust maailmast osa saada. Ning ka teleanimafilmid pole enam ammu ?üle-16-keelatud?-meelelahutus, kohati lausa vastupidi. Kui ?Simpsonid? balansseerivad üsna osavalt lastele ja täiskasvanutele mõeldu piiril, siis näiteks ?Ren ja Stimpy? ning ?South Park? (mis jõudis hiljuti ka suurele ekraanile) panevad nii mõnegi lapsevanema kaks korda mõtlema, enne kui ta lapse õhtuks üksi (telekaga) koju jätab.

Õnneks on eestlastel alati võimalik vastukaaluks vaadata südantsoojendavaid ja rahumeelseid nõukogude multikaid. ?Saabusin parajasti Indiast. Te pole Indias käinud?? tekitab inimestes pea samasugust heldimust ja äratundmist kui tsitaadid ?Viimsest reliikviast?. Et tõelistes rahvuslastes mitte pahameelt äratada, tasub muidugi alati valida midagi Eestis toodetud klassika hulgast. Nii et laenutage ?Naksitrallid? ja tehke sõpradele üks ?kõigile kirssidega?.

Autor: Annikky Lamp