• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äripäev algatas väikese poliitilise intriigi

    Artikli sisu langeb lausa üks- üheselt kokku sellega, mida levitavad isamaaliitlased ja mõõdukad. Viimaste tegevus on arusaadav. Nemad püüavad taguda koalitsiooni talva, et seda murendada. Miks Äripäev sellega kaasa läheb, on nende asi. Ju vist nutavad lagunenud kolmikliitu taga.
    Tegelikult pole keegi reformistidele liiga teinud. Kui rääkida investeeringutest, siis kõige suurem juurdekasv selles valdkonnas (poolteist korda!) on sotsiaalabi küsimusi juhtival abilinnapeal Anders Tsahknal. Kui varem moodustas investeeringute osakaal selles vallas 3,2, siis järgmisel aastal 5,6. Kui lisada sellele veel haiglate aktsiakapitali kasv 20 miljoni krooni ulatuses, siis suurenevad protsendid veelgi.
    Hariduse investeeringute osakaal üldmahust moodustab 17,5, mis on küll madalam kui möödunud (18,9), aga oluliselt suurem kui ülemöödunud aastal (15,8). Spordi osakaal investeeringutest on viimastel aastatel ikka kõikunud 6 ringis ja on jäänud sinna ka 2003. aasta eelarve projektis.
    Keskerakonna abilinnapeadest on kasv Aivar Pärna valdkonnas elamumajanduses (13,6-lt 16,7-le), aga absoluutsumma selles valdkonnas siiski kahjuks väheneb. Toomas Vitsuti investeeringute üldsumma on liiga väike, et seda üldse nimetada. Kõige suurema kaotuse elas aga üle teedemajandus, mis koalitsioonilepingu järgi kuulub keskerakondlase Vladimir Panovi valdkonda ning kus absoluutsummad vähenesid üle kahe korra.
    Kui rääkida eelarve kogumahust, siis on see ühe protsendi võrra väiksem kui eelmisel aastal. Sellest hoolimata on tegevuskulude osas võimaldatud 3,4 kasvu hariduse valdkonnas, 20,5 kasvu spordi alal, 41,1 kasvu sotsiaalhoolekandes jne. Kõik need on reformierakonna abilinnapeade haldusalad. Vähenenud on tegevuskulud elamumajanduses (-59,8), kommunaal- ja teedemajanduses (-18) jne. Neid valdkondi juhivad keskerakondlased. Võib tuua ka vastupidiseid näiteid: kultuuri ja tervishoiu alal tegevuskulud vähenevad, heakorra valdkonnas aga mõnevõrra kasvavad. Selline linnaeelarve rahade arvestamine erakondade kaupa, nagu seda teeb Äripäev, ei ole aga õige. Linnavalitsus peab töötama nagu üks ühine meeskond ning lähtuma Tallinna arengu prioriteetidest, mitte lugema raha parteide kaupa kokku.
    Kahetsusväärne, et Äripäev algatab niisuguseid intriige, aga need võivad kahju tuua ainult lehe enda usaldatavusele. Seda ka ärimeeste ringkondades, sest nemad vajavad kindlasti objektiivset informatsiooni, millest lähtuda, mitte aga järjekordset parteipoliitilist mulli.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Henry Auväärt: kes jääb praegusajal töötuks?
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Kolmanda kvartali palgakasv oli viimaste aastate suurimaid
Keskmine kuupalk kasvas kolmandas kvartalis 7,8% ja ulatus 1553 euroni, palgarallit vedas lausa 15% palgatõusuga infotehnoloogia sektor, kus keskmine palk rühib kindlalt 3000 euro piiri suunas.
Keskmine kuupalk kasvas kolmandas kvartalis 7,8% ja ulatus 1553 euroni, palgarallit vedas lausa 15% palgatõusuga infotehnoloogia sektor, kus keskmine palk rühib kindlalt 3000 euro piiri suunas.